Angerja keemiline märgistamine : aruanne
| dc.contributor.author | Silm, Maidu | |
| dc.contributor.author | Järvalt, Ain | |
| dc.contributor.author | Mäe, Aile | |
| dc.contributor.department | Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Limnoloogiakeskus | est |
| dc.date.accessioned | 2021-03-12T13:03:03Z | |
| dc.date.available | 2021-03-12T13:03:03Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (Järvalt, 2008), tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi, sh veekogudest, kuhu neid on asustatud. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise metoodikat. Keemilist märgistamist, mille põhjal oleks eristatavad kõik asustatud isendid looduslikult meie vetesse jõudnutest, on soovitanud ka EIFAAC/ICES angerja töögrupp (2011). Kalade märgistamisega saadud informatsioon (kasvukiirus, ränded, varude hinnang jne.) on üks põhiline meetod kalavarude teaduspõhiseks haldamiseks. Keemiliselt e. massiliselt märgistades saab märgistada suurt hulka kalu korraga ja mis kõige tähtsam – kala elu pole sellest kuidagi pärsitud ning see ei mõjuta kala söödavust. Käesoleva projekti eesmärk oli märgistada kõik 2014 asustatavad ettekasvatatud isendid ning 2015 aasta asustatavad klaasangerjad. 2014 aastal märgistati ka väikejärvedesse asustatud klaasangerjaid. Eestis ei ole selliselt vannitamise meetodil kalu varasemalt massmärgistatud. Märgistamisel kasutati levinumaid märgistamise aineid nagu Alizariin Red S (ARS) ja strontsiumkloriidi (SrCl2). 2015 aastal kasutati klaasangerja massmärgistamiseks stabiilset isotoopi (Baarium 137), mida teadaolevalt pole angerjate märgistamiseks varem kasutatud. Käesoleva projekti toel kaitsti magistrikraad Aile Mäe poolt: „Angerja keemiline märgistamine“ (2015), milles käsitleti 2014 aasta angerja massmärgistamist ja selle tulemusi. Täname TÜ geolooge Kalle Kirsimäe’d ja Päärn Paiste’t, kes aitasid teostada otoliitide mikrokeemilisi analüüse SEM EDS ja LA-ICP-MS meetodil. Samuti TTÜ’st Valdek Mikli’t SEM EDS analüüside eest. Uurimisrühm tänab TÜ Mereinstituuti otoliitide lihvmasina kasutamise eest. Oleme väga tänulikud Raivo Puuritsale, kelle kasvandust saime kasutada klaasangerjate märgistamiseks ja väärtuslike kalakasvanduslike õpetuste eest. Viiratsis asuvast BM Trade OÜ angerjafarmist saime katseks klaasangerjaid ja neile ka vastava toidu. Samuti täname kalureid ning vabatahtlike, kes abistasid kalade pakendamisel ja asustamisel järvedesse. | est |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/6383 | |
| dc.rights | Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess | eng |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ | |
| dc.subject | angerjas | est |
| dc.subject | märgistamine | est |
| dc.subject | otoliidid | est |
| dc.subject | aruanded | est |
| dc.title | Angerja keemiline märgistamine : aruanne | est |
| dc.type | Report | eng |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1
Laen...
- Nimi:
- Aruanne Angerja keemiline m2rgistamine 30.09.2015.pdf
- Suurus:
- 1.43 MB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- Täistekst