Abiks väikekäitlejale. 2 osa. Piim ja piima töötlemine
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Põllumajandusministeerium
Abstrakt
Töögrupp (2012. a väljaanne): Sirje Pajumägi, Katrin Laikoja, Andres Elias, Lembit Lepasalu, Vilma Tatar, Annemari Polikarpus, Hannes Mootse, Anna Pisponen, Väino Poikalainen (Eesti Maaülikool); Kaili Sillamaa, Eve Ader (Põllumajandusministeerium);
Airi Vetemaa (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus); Riina Tõlgo (Tartumaa Veterinaarkeskus).
Piimatoodete valmistamine Eestis on koondunud eelkõige suurtesse piimatööstustesse, kuid oma roll on ka väikekäitlejatel. Väikekäitlejate toodete nõudluse põhiliseks eelduseks on toidu tooteahela hea läbipaistvus. Tarbijale peab olema üheselt selge, kust pärineb toore ning kuidas seda toodetakse ja töödeldakse. Paljud tarbijad seostavad kohaliku toorme kasutamist eelkõige just väikekäitlemisega. Seejuures on paljud väikekäitlejad orienteeritud mahepiimatoodete ning kitse- ja lambapiima toodete valmistamisele. Olenemata piimatootja suurusest või tegevusvaldkonnast on kõige olulisem tagada toodete ohutus. TOOTEAHELA LÄBIPAISTVUSE JA TOIDUOHUTUSE TAGAVAD TOIDUKÄITLEJAD. Toidukäitlemist reguleerivad erinevad õigusaktid. Riikliku järelevalvet toiduohutuse ja -kvaliteedi ning mahenõuete täitmise üle teostab VTA. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Väikekäitlejatel tasub kehtestada ka omapoolsed täiendavad reeglid või kvaliteedinormid ja rõhutada avatust tarbijate suunas. Häid võimalusi selleks pakub internet, kus saab kodulehe kaudu tutvustada väikekäitlejat ja tema tooteid ning näidata tooteahela lülide toimimist veebikaamerate vahendusel. Oluline on ühtsete, teatud piirkonnale sobilike brändide juurutamine, mis seostuvad kohaliku kultuuri, loodust säästva ja jäätmevaba tootmise, mahetemaatika, loomade heaoluga jms. Lisaks on toidu väiketootjatel otsene positiivne mõju maapiirkondade arengule ja keskkonnale. Selle kaudu vähendatakse töötust, edendatakse turismi ja takistatakse ääremaastumist. Vastavate kanalite olemasolu korral on võimalik teatud tootegruppe välismaale turustada ja parandada selle läbi Eesti kuvandit ja väliskaubandusbilanssi. Seetõttu tasub väiketootjatel mõelda ka omavahelisele koopereerumisele ning vastavate väiketööstuste loomisele, kus on võimalik ühiste jõududega valmistada piirkonnale omaseid erinevaid toiduaineid: taimseid, piima-, liha- jm tooteid ning neid ühise kaubamärgi all turustada (joonis 1). Infomaterjalis püütakse niisugustele arengutele kaasa aidata piimatoodete valmistamiseks vajaliku oskusteabe pakkumisega. Kõikide piimatoodete valmistamise tehnoloogiate üksikasjalikuks käsitlemiseks jääb antud materjal väheseks, kuid loodetavasti on pakutu küllaldane esmaste valikute tegemiseks ja konkreetsete tegevuste alustamiseks. Esmapilgul keerukana tunduvaid piimatooteid (sh juustu) on võimalik valmistada suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes. See nõuab pühendumist ja kindlasti täiendavat eneseharimist erialase kirjanduse ning kursustel osalemise kaudu. Mõlemal juhul saab teile abiks olla Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond koos Eesti Toiduainete Tehnoloogia Seltsiga, kes on koostanud käesoleva abimaterjali. Lisaks pakuvad piimatehnoloogiaalast õpet ning koolitusi Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning riiklikud koolitajad.
Piimatoodete valmistamine Eestis on koondunud eelkõige suurtesse piimatööstustesse, kuid oma roll on ka väikekäitlejatel. Väikekäitlejate toodete nõudluse põhiliseks eelduseks on toidu tooteahela hea läbipaistvus. Tarbijale peab olema üheselt selge, kust pärineb toore ning kuidas seda toodetakse ja töödeldakse. Paljud tarbijad seostavad kohaliku toorme kasutamist eelkõige just väikekäitlemisega. Seejuures on paljud väikekäitlejad orienteeritud mahepiimatoodete ning kitse- ja lambapiima toodete valmistamisele. Olenemata piimatootja suurusest või tegevusvaldkonnast on kõige olulisem tagada toodete ohutus. TOOTEAHELA LÄBIPAISTVUSE JA TOIDUOHUTUSE TAGAVAD TOIDUKÄITLEJAD. Toidukäitlemist reguleerivad erinevad õigusaktid. Riikliku järelevalvet toiduohutuse ja -kvaliteedi ning mahenõuete täitmise üle teostab VTA. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Väikekäitlejatel tasub kehtestada ka omapoolsed täiendavad reeglid või kvaliteedinormid ja rõhutada avatust tarbijate suunas. Häid võimalusi selleks pakub internet, kus saab kodulehe kaudu tutvustada väikekäitlejat ja tema tooteid ning näidata tooteahela lülide toimimist veebikaamerate vahendusel. Oluline on ühtsete, teatud piirkonnale sobilike brändide juurutamine, mis seostuvad kohaliku kultuuri, loodust säästva ja jäätmevaba tootmise, mahetemaatika, loomade heaoluga jms. Lisaks on toidu väiketootjatel otsene positiivne mõju maapiirkondade arengule ja keskkonnale. Selle kaudu vähendatakse töötust, edendatakse turismi ja takistatakse ääremaastumist. Vastavate kanalite olemasolu korral on võimalik teatud tootegruppe välismaale turustada ja parandada selle läbi Eesti kuvandit ja väliskaubandusbilanssi. Seetõttu tasub väiketootjatel mõelda ka omavahelisele koopereerumisele ning vastavate väiketööstuste loomisele, kus on võimalik ühiste jõududega valmistada piirkonnale omaseid erinevaid toiduaineid: taimseid, piima-, liha- jm tooteid ning neid ühise kaubamärgi all turustada (joonis 1). Infomaterjalis püütakse niisugustele arengutele kaasa aidata piimatoodete valmistamiseks vajaliku oskusteabe pakkumisega. Kõikide piimatoodete valmistamise tehnoloogiate üksikasjalikuks käsitlemiseks jääb antud materjal väheseks, kuid loodetavasti on pakutu küllaldane esmaste valikute tegemiseks ja konkreetsete tegevuste alustamiseks. Esmapilgul keerukana tunduvaid piimatooteid (sh juustu) on võimalik valmistada suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes. See nõuab pühendumist ja kindlasti täiendavat eneseharimist erialase kirjanduse ning kursustel osalemise kaudu. Mõlemal juhul saab teile abiks olla Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond koos Eesti Toiduainete Tehnoloogia Seltsiga, kes on koostanud käesoleva abimaterjali. Lisaks pakuvad piimatehnoloogiaalast õpet ning koolitusi Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning riiklikud koolitajad.
Kirjeldus
Märksõnad
piimandus, piim, toiduainete töötlemine, piimatööstus, nõuanded, väiketootmine