Sigade klassikalise katku riskiprofiil Eestis
Laen...
Kuupäev
2011
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Sigade klassikaline katk (SKK) on väga kontagioosne ägedalt kulgev eriti ohtlik ja
teatamiskohustuslik sigade pestiviroos, mis iseloomustub ägeda kulu korral septitseemia,
hemorraagilise diateesi ja suure suremusega, alaägeda ja kroonilise kulu korral aga sigimishäiretega
emistel ja sekundaarse mikrofloora poolt põhjustatud krupoosse enterokoliidi ja kopsupõletikuga.
Viirus võib väga kiiresti levida sigade populatsioonis otsese või kaudse kontakti teel. Viirus püsib
soodsatel tingimustel nakkusvõimelisena sealihas ja sellest valmistatud toodetes.
Tänapäeval levib haigus endeemilisena metssigadel mitmes Lääne- ja Lõuna-Euroopa riigis.
Venemaal esineb haigust nii kodu- kui metssigadel. Käesoleval aastal olid SKK puhangud Leedus
Kaunase piirkonna seakasvatusettevõtetes. Eestis registreeriti viimane SKK puhang 1994. a
jaanuaris Viljandimaal.
Käesolev riskiprofiil on koostatud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse
instituudis põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja
zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik
sigade klassikalise katku levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti sigade populatsioonis
edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Ühtlasi on kirjeldatud sigade liikumist
sigalast sigalasse kasutades võrgustikuanalüüsi meetodeid ning analüüsitud rakendatud
seireuuringute efektiivsust võimaliku nakkuse avastamisel.
Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Ühtlasi
antakse kvalitatiivne hinnang haiguse erinevate levikuteede (ohustsenaariumide) riskitasemele.
Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise
Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal
Products, Volume 1, (Murray et al., 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse
riiki importimise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda
mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi.
Riskiprofiili koostamisel on informatsiooni allikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE
andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni.
Lisaks on võetud üksikutes küsimustes arvesse ekspertide arvamusi.
Käesoleva riskiprofiili koostamisel on tuginetud 2011. a sigade Aafrika katku (SAK) riskiprofiili
koostamise käigus tehtud analüüsile (Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, EMÜ, Tartu, 2011),
kuna vallandumise tegurid ja eksponeeringu laad on neil kahel infektsioonil sarnased.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
sigade haigused, loomataudid, sigade klassikaline katk, epidemioloogia, veterinaardiagnostika, riskitegurid, Eesti