Metskitse loendamine ajuloenduse meetodil ja selle pädevus 2017. aasta loenduste näitel
| dc.contributor.advisor | Randveer, Tiit (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Põldmaa, Kristjan | |
| dc.contributor.department | Metsandus | est |
| dc.date.accessioned | 2018-05-25T07:59:12Z | |
| dc.date.available | 2018-05-25T07:59:12Z | |
| dc.date.defensed | 2018-06-05 | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Metskitse (Capreolus capreolus) arvukuse täpne määramine on Eestis aastaid olnud problemaatiline. Hetkel enim kasutusel olevad meetodid, pabula- ja talviste jäljeradade loendused, annavad tulemusi ainult populatsiooni suuruse dünaamika kohta. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida ajuloenduse pädevust metskitse arvukuse määramisel üleriiklikul tasandil. Töös kasutati 2017. aastal korraldatud üle-eestiliste ajuloenduste andmeid. Ajuloenduste andmete võrdluseks teostas autor ka pabula- ja jäljeloenduseid. Ajuloendustelt saadud andmeid analüüsiti statistiliselt Microsoft Exceli keskkonnas. Lõputöö tulemusena selgus, et ajuloendus on võrreldes teiste kasutusel olevate seiremeetoditega töömahukam, rohkem eeltööd nõudvam, samuti on kerge teha loendusel vigu. Samas on ajakulu ligikaudselt sama ning tulemused täpsemad, kui teiste seiremeetodite puhul. Edasiste uuringute tegemine on vajalik, näiteks määramaks loendatavate alade kindlat suurust. | est |
| dc.description.abstract | The exact determination of the abundance of roe deer (Capreolus capreolus) in Estonia has been problematic for years. Currently the most widely used methods, fecal pellet and winter line transect census, yield results only for population size dynamics. The purpose of this thesis is to study the competence of drive counts on determining the number of roe deer at national level. For the analysis, the data from nationwide drive counts was used. To compare the drive counts data, the author also carried out fecal pellet and winter line transect census. The data from drive counts was statistically analyzed in the Microsoft Excel environment. The thesis revealed that drive counts is more labor intensive, more demanding in terms of preliminary work than other methods, and it is also easy to make mistakes in the census. Nevertheless, the amount of time spent is approximately the same and the results are more accurate than other monitoring methods. Further research is needed, for example, to determine the exact size of the counting areas. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/4145 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | metskits | est |
| dc.subject | populatsioonid (biol.) | est |
| dc.subject | seiremeetodid | est |
| dc.subject | loendamine | est |
| dc.title | Metskitse loendamine ajuloenduse meetodil ja selle pädevus 2017. aasta loenduste näitel | est |
| dc.title.alternative | Drive Counts as a Method of Counting Roe Deer and its Competence by the Example of 2017 Counts | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis |