Teejuht püsimetsandusse
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eestimaa Looduse Fond
Abstrakt
Selle kirjatöö peamine eesmärk on, nagu pealkirigi ütleb,
teed juhatada. Teekonnale on oodatud kõik, kes soovivad
end mitmesuguste looduslähedaste metsa majandamise
võtetega kurssi viia. Kuigi retk võiks pakkuda
huvi eelkõige metsandustudengitele ja -õppejõududele,
metsaomanikele, -majandajatele ja -korraldajatele, ei
tasuks siiski saapaid nurka visata ka tavakodanikul kui
riigimetsa omanikul.
Püsimetsandusest on küll siin-seal ka eesti keeles kirjutatud,
nt Karoles 1995a, Tullus 2012, kuid senise käsitluse
põgususe või unustusehõlma vajumise tõttu võib metsaomanikule
olla jäänud ekslik mulje, et metsamajandamine
ongi mustvalge: majandatakse kas intensiivselt
lageraietega või ei majandata üldse. Kuid võimalusi on
rohkem ja käesolev ülevaade tahabki tähelepanu juhtida
ühele vahepealsetest võimalustest, püsimetsandusele.
Lühidalt öeldes seisneb püsimetsamajandus raietel
üksikpuude või väikeste puudesalkade eemaldamises.
See on puidutootmise valdkonna mõiste. Ka selles
kirjatöös on rõhuasetus puidutootmisel ning metsa
mittepuidulisi väärtusi on käsitletud eelkõige kaasnähtusena.
Levinud arusaama järgi võiks püsimetsandus
sobida esmajoones väikemetsaomanikule, kes tahab
oma metsast tarbe- ja küttepuitu varuda ning kellele
on oluline, et kodumets alaliselt säiliks. Siiski pole selline
oma perele puude varumine püsimetsa ainus kasutusvõimalus.
Oskuslikult oma tegevust kavandades ja
loodusega koostööd tehes võib püsimetsandus osutuda
heaks lahenduseks ka suuromandites.
Kuigi püsimets ei sobi kõikidele põlismetsade elanikele,
näiteks mitmetele kõdupuiduliikidele, sarnaneb see
siiski mõneti põlismetsaga: puud on erineva vanusega,
leidub pimedamaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid
puuliike ning säilikpuid puistu varjus (joonis 1).
Selline struktuur pakub rikkalikult elupaiku, näiteks liikidele,
kes vajavad, et nende kodumets annaks pidevalt
varju või muid liigiomaseid tarbeväärtusi. Püsimetsa
majandamine matkib mõne puu suremisega piirduvaid
levinumaid looduslikke häiringuid. Samal ajal maandab
mitmekesine metsaökosüsteem majanduslikke riske,
mis kaasnevad kultuurpuistutega. Minnes meie matka ökosüsteemikeskse külje pealt majanduslikuma
poole peale, võib küsida: kas püsimetsandus
tasub ennast ära? Püsimetsana majandamine hoiab
küll looduslikule järelkasvule tuginedes ning hooldusraieid
valikraietega asendades kokku mitmeid kulusid,
kuid samas nõuab rohkem hoolt raietöödel allesjääva
metsa hoidmiseks. Majandusarvutuste tulemus sõltub
sellest, kui pika perioodi lõikes me rehkendame, ning
samuti sellest, kas ja kuidas me oskame arvestada looduse
hüvesid. Lõpuks saab majandusliku tasuvuse juures
määravaks ikkagi meie endi kujundatud arusaam
heaolust ja väärtustest – milliseid tegevusi me metsas
toetame ning milliseid tooteid ja metsi hindame.
Püsimetsas saab kasvatada erinevaid puuliike koos, kasutades
ühtlasi ära ühe puuliigi soodsat mõju teisele.
Nii võib püsimetsas kasvada tamm, kellel on „pea paljas
ja kasukas seljas“, olgu „kasukaks“ siis sarapuud kinnikasvanud
puisniidul või meie metsade üks varjutaluvamaid
puuliike, kuusk. Sageli arvatakse, et tänu oma
varjutaluvusele sobibki vaid kuusk Eesti püsimetsa. Selles
arvamuses kajastub tõik, et meie metsamajandus
soosib okaspuid, unustades näiteks pärnad ja saared või
vahtrad ja tammed. Käesoleva teejuhi üks raskuspunkte
langebki nõuannetele, kuidas kasvatada püsimetsas erinevaid
puuliike. Keskendumegi retkel ennekõike puidu
kasvatamisele. Ka mittepuidulised hüved on kahtlemata
olulised paljudele metsaomanikele ja -külalistele, kuid
praegusajal vaadeldakse neid enamasti ikka kõrvalkasutusena.
Kui metsa üldse majandatakse, siis tüüpiliselt
eesmärgiga mingilgi hulgal puitu koguda. Valikraieid tehes
saab püsimetsas soosida väljavalitud tulevikupuid,
mille kasvamist ja omadusi üritatakse raietega edendada.
Kui lageraietega metsa majandav metsaomanik põhjendab
noori puid istutades, et rajab palgipuistu järeltulevatele
põlvedele raiumiseks, siis püsimetsamajandaja
võib tulevastele põlvedele pärandada hästi hoitud erilised
jämedatüvelised puud.
Ungari püsimetsamajandaja Péter Laczkó on öelnud, et
püsimetsandust ei saa ainult koolipingis õppida. Tuleb
külastada majandajaid ja nende metsi ning võtta puistustruktuuri
ja ökosüsteemi osas eeskuju põlismetsadest.
Seda soovitust järgisime ka meie ning kummarda me tänulikult metsamajandajate ees, kes lahkelt oma
metsi näitasid ja kogemusi jagasid. Usutlesime 2018. ja
2019. aastal Kagu- ja Lääne-Eesti püsimetsamajandajaid
(L. Remm ja M. Kiisel, käsikiri). Kõik ei olnud oma tegevust
teadlikult määratlenud püsimetsandusena, kuigi
kasutasid vähemalt osaliselt vastavaid võtteid (vt raamatu
lõpus olevat tabelit). Külastatud metsade ja nende
majandajateni jõudsime valikraieteatiste, metsaühistute,
varasemate kontaktide ja juba usutletute soovituste
kaudu. Lisatud on üksikuid näiteid Ungarist ja Lätist.
Raamatut läbivad püsimetsamajandaja vaadet kajastavad
tsitaadid valisime neilt, kes vastavat teemat ühise
metsaskäigu jooksul puudutasid. Tsitaadid on esitatud
oliivrohelistes kastides kaldkirjas.
Raamat algab püsimetsanduse mõiste seletusega Eesti
kontekstis ning eri riikide püsimetsandustavade tutvustamisega,
et illustreerida lähenemise varieeruvust
sõltuvalt loodusoludest ja metsandusajaloost. Eestis
ja mujal katsetatud võttestikke tutvustame püsimetsa
majandamise peatükis. Arvestades, et püsimetsanduse
üks põhimõte on segapuistute kasvatamine, pühendame
segametsadele ülevaatliku peatüki ning seejärel
vaatleme puuliikide kaupa ja kasvukohatüübiti, kuidas
puistuid Eesti tingimustes kujundada. See raamat ei
püüa edasi anda kogu teadmistepagasit, mida püsimetsa
majandamiseks vaja läheb, vaid eelkõige tuua esile
just püsimetsamajanduse eripära võrreldes tavalise,
üheealiste puistute lageraiepõhise majandamisega. Jutulõim
põimib õpikutarkusi, teadusavastusi ja metsamajandajate
kogemusi. Lisaks viidetele on raamatu lõpus
ka mõistete seletused.
Täname südamest inimesi, kes on aidanud teksti ja jooniseid
mõistetavamaks muuta. Käsikirja lugemise ning viljaka
arutelu eest võlgneme tänu konsultantidele Anneli
Palole, Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile. Väiksem ei
ole meie tänu käsikirja lugejatele ja nõuandjatele: Mariliis
Haljasorg, Maie Kiisel, Eerik Leibak, Jane Remm, Joonas
Remm, Kalle Remm ja Algor Streng. Oma kogemusi ja
mõtteid jagasid Mattias Luha, Imre Merits ja Hardi Tullus.
Võru keele kohta andsid nõu Sulev Iva, Rainer Kuuba ja
Triinu Laan.
Kirjeldus
Märksõnad
metsandus, metsad, elustik, puud (bot.), puit, tootmine, metsamajandus, Euroopa, Eesti, käsiraamatud