Andmebaasi logo
 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandusmaa metsastamise toetusega rajatud metsakultuuride kasvamaminek ja seisukord

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Põllumajandusmaa metsastamisega muudetakse metsakultuuride liigilist koosseisu kasutusest väljas oleval põllumajandusmaal, asendades metsastumisel kujunev väheväärtuslik mets väärtuslikuga. Magistriöö eesmärk on hinnata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt vahendatava põllumajandusmaa metsastamise toetuse mõju kasutusest väljas olevatele põllumajanduskõlvikutele rajatud metsakultuuride kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele omadustele. Töös anti hinnang rajatud metsakultuuride kasvamaminekule ja võimalikele kahjustustele, käsitledes neid kvalitatiivsete omadustena. Kvantitatiivsete omadustena arvestati metsakultuuri kasvukoha suurust ning leht- ja okaspuude arvu ja osakaalu kinnistute lõikes. Andmed pärinevad põhiliselt PRIA andmebaasi põllumajandusmaa metsastamise toetusega seonduvatest väljavõtetest. Väljastatud statistilisi andmeid analüüsiti toetuste mõju hindamisel toetusteks makstud summade ja taotluste arvu kohta maakondade lõikes, kasutades kirjeldava statistika vahendeid, esitades arvnäitajaid sagedustabelite ja joonistena. Katastrinumbritele vastava mullatüübi leidmiseks kasutati rakendust MapInfo Professional. Toetus tõstis metsastamise kvantiteeti, aastatel 2005–2006 metsastati põllumajandusmaid 18 % rohkem kui eelneva 12 aastaga kokku. Rajamise, hooldamise ja täiendamise toetuste abil loodi kultiveeritud metsapuutaimedele kvaliteetsed kasvutingimused. PRIA toetuste jagamise ja range kontrolli süsteem tagas taotlusi esitanud metsakasvatajate huvi tööde kvaliteetseks teostamiseks, mis oli eelduseks metsakultuuride heale seisukorrale. Alates 2007. aastast, kui lõppes põllumajandusmaade metsastamise toetuste eraldamine, peatus ka uute metsade rajamine põllumajandusmaadele. Seega võib väita, et põllumajandusmaade metsastamine Eestis sõltub majanduslikust olukorrast ning majanduslikust madalseisust tulenevat seisakut põllumajandusmaade metsastamises saab kompenseerida metsastamistoetustega. Käesoleval aastal rakendunud Maaelu arengukava 2014–2020 ei sisalda põllumajandusmaade metsastamise toetamist, mistõttu võib prognoosida, et nii suures mahus nagu 2005.–2006. aastal põllumajandusmaade metsastamist ei toimu, kui ei leita täiendavaid riiklikke toetusi.
By afforestation of agricultural land it is possible to change the composition of forest plants in agricultural areas that are not in use, replacing forests of low value with highly valuable forests. The aim of this thesis is to assess what impact has the financial support by Estonian Agricultural Registers and Information Board`s (PRIA) agricultural land afforestation grants had on the quantitative and qualitative characteristics of the forest plants that were established on the agricultural lands that had been out of use. The thesis assessed the growth and possible detrimentation of forest plants, disserting them as qualitative characteristics. The size of the habitational area of forest plants, the size and the percentage of deciduous and coniferous trees by land register were considerated as quantitative characteristics. The analysis relies mainly on the subsets of data from PRIA database of the grants for afforestation of agricultural lands. To assess the impact of the grants by county, the statistical data on the amounts of successful grants and the size of the grants was analysed using methods of descriptive statistics which were presented in time seires, frequency taples and figures. To find in what type of soil were the forest plants established to grow in the data on cadastrial unit was analysed with the application of MapInfo Professional. The study revealed that the grant system increased the quantity of afforestation: during 2005–2006 when the grants were used there was 18 % increase in afforestation of agricultural land compared to the previous 12 years combined. Grants for establishing, maintaining and improving the forests guaranteed achieving growth conditions of sufficiently high quality for the forest plants implemented with the grants. PRIA had enforced appropriate system of distributing and monitoring the use of the grants for afforestation of agricultural lands, securing the interest by the silviculturers who had submitted their grant applications to carry the work out with the best possible quality. The grants to establish forests were not distributed from 2007. onwards, and since then the establishing of the forests on the agricultural lands has stopped. The Estonian Rural Development Plan for the period 2014–2020 does not anymore include the measures to support afforestation of agricultural lands. It is safe to conclude that without the state-level subsidies for the similar grant system the 2005.–2006. level of afforestation will not be achieved. Instead, both the quantity and the quality of afforestation of agricultural lands will follow the general economic situation.

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd

Viide

Kollektsioonid