Kõrgepinge (110 kV) seadmete juhtimine ja kaitse
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Käesolevas magistritöös anti ülevaade Eesti kõrgepingevõrgu toimimise põhimõtetest.
Uurimustöö raames selgitati välja 110 kV elektriseadmete juhtimise ja kaitse vahendid ning
parema ülevaate andmiseks toodi ka käsitletud katsete kohta elulised näited Mustvee ning
Jõgeva alajaamade põhjal, et luua parem ettekujutus elektriliste suuruste kohta 110 kV
nimipingega elektriseadmetes
Uurimustöös käsitleti elektrivõrgu võimalikke erinevaid talitlusi ning dispetšerjuhtimise tööd
ja eesmärke nende vältel. Töös on välja toodud kõik võimalikud talitluse liigid ning
nõudmised mida operatiivpersonal nende puhul tegema peab. Välja on selgitatud ka
vahendid, mida on võimalik kasutada nende eesmärkide elluviimiseks ning võimalused
kuidas neid seadmeid kasutada. Töö käigus selgus, et kuigi tehnika on viimaste
aastakümnetega oluliselt arenenud, ei saa veel siiski usaldada ainult kaugjuhitavaid
kommutatsiooniseadmed. Kõikidesse keerulisematesse ning olulisematesse
lülitamisprotsessidesse kaasatakse alati ka inimene, kes alajaamast kinnitab seadmete
korrektset lülitumist.
Töös on välja toodud ka olulisemad ning enamlevinud kõrgepingeseadmete kaitsed ning
nende tööpõhimõtted. Enamlevinud kaitsed on kindlaks tehtud releeautomaatika sättekaartide
ning erialase kirjanduse põhjal. Vältimaks käsitletud temaatika liiga laiaks paisumist, jäeti
antud töös käsitlemata süsteemiautomaatika, mis on samuti ühendatud 110 kV nimipingega
elektrivõrku, kuid on pigem loodud suure ühendsüsteemi kaitseks.
Konkreetsema ning selgema ettekujutuse loomiseks 110 kV elektriseadmete tööst, kasutati
töös viimati kõrgepinge võrgus aset leidnud avariid ning selle tagajärjel töötanud
releekaitsete andmeid, SCADA signaale, ostsillograafe ning lülitaja poolt alajaamast teatatud
signaale. Kõnealust avariid analüüsides selgus, et L130A/130B avariilisel väljalülitumisel
toimisid releekaitsed õigesti ning tõrkeid ei esinenud. Ainsa pisiveana võib välja tuua
Mustvee alajaama lühise kauguse määraja täpsuse, mis eksis 23 km pikkuse liini lõpus
toimunud lühise korral kauguse määramisega 1,3 kilomeetriga, mis moodustab kogu liini
pikkusest ligikaudu 6% ning saadaks puu kukkumisel liinile remondibrigaadi üsna kaugele
tegelikust rikkekohast.
Käesolevas töös anti ilmunud kirjanduse põhjal ülevaade kõrgepingeseadmete tomimisest,
juhtimisest ja nende kaitsest ning analüüsiti ühe rikke näitel kaitseüsteemide toimimist ja
nende tõhusust. 2. mail 2012.a. Kantküla alajaamas aset leidnud avarii analüüsil leiti, et rikke
kõrvaldamise juhtimine ning kaitse selle sündmuse puhul olid mõlemad korrektsed.
Tervikuna annab magistritöö oluliselt täpsema ettekujutuse kõrgepingevõrkude talitlustest
ning selle juhtimiseks kasutatavatest seadmetest ja võimalustest. See võiks olla esmaseks
lugemiseks neile, kes soovivad asuda tööle põhivõrguettevõttesse või siis laiendada
silmaringi kõrgepingeseadmete tööst.
Estonian high voltage power grid consists of 110, 220 and 330 kV electrical lines and devices, witch are used to connect consumers and producers. These devices are extremely sophisticated and large-scaled – therefore very expensive and so it is important to keep them safe and also in working order. Protecting these devices is a major challange and demands for different automatic devices. This article is a summary about concept of Estonian high voltage power grid and equipment used to control and protect high voltage electrical devices. In the final chapter of this master`s thesis, the author has analysed an error in 110 kV power grid, that took place on 02.05.2012. The purpose was to find out, if the automatic devices worked as they were supposed to work. To examine this error, author has used all the signals that came to SCADA from Jõgeva and Mustvee substations. Author has also analysed time delays and short-circuit distances that were registered by distance-type protection in substations. In conclusion it was found out that the automatic devices worked correctly and without any errors.
Estonian high voltage power grid consists of 110, 220 and 330 kV electrical lines and devices, witch are used to connect consumers and producers. These devices are extremely sophisticated and large-scaled – therefore very expensive and so it is important to keep them safe and also in working order. Protecting these devices is a major challange and demands for different automatic devices. This article is a summary about concept of Estonian high voltage power grid and equipment used to control and protect high voltage electrical devices. In the final chapter of this master`s thesis, the author has analysed an error in 110 kV power grid, that took place on 02.05.2012. The purpose was to find out, if the automatic devices worked as they were supposed to work. To examine this error, author has used all the signals that came to SCADA from Jõgeva and Mustvee substations. Author has also analysed time delays and short-circuit distances that were registered by distance-type protection in substations. In conclusion it was found out that the automatic devices worked correctly and without any errors.
Kirjeldus
Märksõnad
elektrisüsteemid, elektrivõrgud, automaatseadmed, elektrivõrgu kaitse, kõrgepinge, magistritööd