Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 eelhindamine : lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2021
Kättesaadav alates
Autorid
Aro, Kersti
Viira, Ants-Hannes
Loit, Evelin
Leming, Ragnar
Visnapuu, Katriin
Talgre, Liina
Kaasik, Allan
Ariva, Jelena
Lillemets, Jüri
Elias, Terje
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Maaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). ÜPP
strateegiakava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmiti rakendatud
turukorraldusmeetmed, nagu mesindusprogramm Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi
EAGF) ja teise samba tegevused (nagu maaelu arengu investeeringu- ja arengutoetused Euroopa Maaelu
Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD).
Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus3 (edaspidi ÜPP
strateegiakava määrus). Määruses toodud peamised ÜPP eesmärgid on keskkonna- ja kliimameetmete
asjus varasemast ambitsioonikamad, suunavad toetusi paremini ning tuginevad kindlamalt uuringute,
innovatsiooni ja nõustamise vahelistele seostele. ÜPP tulemuslikkuse parandamiseks on ette nähtud uus
ÜPP rakendamise mudel, et nihutada poliitika kese nõuetele vastavuse jälgimisest tulemuslikkuse
jälgimisele ning suurema subsidiaarsuse abil tasakaalustada ELi ja liikmesriikide tasandite vahelist
vastutust. Uue mudeli abil soovitakse edukamalt saavutada ELi eesmärgid, mis põhinevad strateegilisel
kavandamisel, laialdastel poliitilistel sekkumistel ning ühtsetel tulemusnäitajatel, parandades seeläbi
poliitikavaldkondade sidusust kogu tulevase ÜPP ulatuses ning ELi teiste eesmärkidega. Uuendatud ÜPP
üldeesmärgid perioodil 2023‒2027 on järgmised.
● Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga
kindlustatuse.
● Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja
kliimaeesmärkidesse.
● Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.
Üldeesmärkide saavutamiseks on püstitatud üheksa erieesmärki.
● Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet
kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus.
● Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu
teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule.
● Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.
● Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse
energiasse.
● Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi,
muld ja õhk. 18
● Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada
elupaiku ja maastikke.
● Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse
arengut maapiirkondades.
● Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade
arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust.
● Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise
vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka
loomade heaolu tagamist).
Neile erieesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu
kaasajastamine, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades
nende kasutuselevõttu.
Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuste lihtsuse ja tulemuslikkuse. Erieesmärgid
saavutab liikmesriik oma valitud sekkumiste kaudu.
Peale ÜPP prioriteetide on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks MeMi eestvedamisel valminud
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030
eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ning
konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti
taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna
ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Metsandust puudutavas osas on ÜPP strateegiakava koostamise
aluseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatav Eesti metsanduse arengukava aastani 2030
(edaspidi MAK2030) eelnõu. Peale eespool nimetatud strateegiliste dokumentide on ÜPP strateegiakaval
seos EL-üleste strateegiatega ning Eesti muude asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavade
ja programmidega, millega eelhindamisel arvestati.
ÜPP strateegiakava koostamisse kaasati riigiasutuste ja valdkondlike huvigruppide esindajad 15 eri
töörühma vormis, eesmärgiga luua selline strateegiline dokument, mis aitaks edendada põllumajandus-
ja toidutootmise ning maapiirkondade kestlikku arengut. Lisaks töögruppidele moodustati 2019. a juunis
Eesti ÜPP strateegiakava 2021–2027 ettevalmistav juhtkomisjon (edaspidi ÜPP juhtkomisjon), kelle
ülesanne on kujundada Eesti seisukohad ÜPP maaelu arengu toetuste andmist korraldavate õigusaktide
kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht ÜPP
strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Rööbiti ÜPP strateegiakava
koostamisega viidi läbi ÜPP strateegiakava EAFRD vahenditest planeeritava rahastamisvahendi
eelhindamine turutõrgete väljaselgitamiseks (uuring valmis aprillis 2020) ning käimas on ÜPP
strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH, millega alustati oktoobris 2019),
mis võimaldavad ÜPP strateegiakava koostades arvesse võtta hindamisel leitut.
Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 eelhinnati Maaeluministeeriumi tellimusel ja seda rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 tehnilise abi vahenditest. Eelhindajaks oli Eesti Maaülikooli hindamis- ja valdkondlike ekspertide töörühm.
Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 eelhinnati Maaeluministeeriumi tellimusel ja seda rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 tehnilise abi vahenditest. Eelhindajaks oli Eesti Maaülikooli hindamis- ja valdkondlike ekspertide töörühm.
Kirjeldus
Märksõnad
ühine põllumajanduspoliitika, strateegiad, finantsinstrumendid, Euroopa Liit, Eesti