The role of zooplankton grazing in shallow eutrophic lake ecosystems
Laen...
Failid
Kuupäev
2007
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida zooplanktoni toitumise mõju füto- ja bakterplanktoni kooslustele erinevas tasakaaluseisundis olevate madalate eutroofsete järvede toiduahelas. Sesoonselt hinnati zooplanktoni toitumise mõju fütoplanktoni üldhulgale ja primaarproduktsioonile. Süvendatult uuriti
ja võrreldi erinevate zooplanktoni suurus- ja taksonoomiliste rühmade (heterotroofsed viburloomad, ripsloomad, keriloomad ja vesikirbulised) toitumise mõju bakterplanktonile ja väikesemõõtmelisele fütoplanktonile. Töö üheks eesmärgiks oli täiendada suhteliselt puudulikku informatsiooni peamiste füto- ja bakterplanktonit tarbivate metazooplanktoni liikide kohta madalates eutroofsetes parasvöötmejärvedes. Põhiline osa uurimustest teostati Võrtsjärvel, tulemusi võrreldi kahe teise madala järvega (Prossa ja Kaiavere). Töö tulemusena leiti järgmist:
1. Madalates makrofüüdienamusega järvedes võib zooplanktoni toitumine oluliselt mõjutada fütoplanktoni sesoonset dünaamikat ning põhjustada selgevee perioodi tekkimist (näiteks Prossa järves). Seevastu fütoplanktonienamusega madalates järvedes, kus fütoplanktoni koosluse moodustavad valdavalt suured zooplanktonile söödamatud vetikad, suudab zooplankton süüa vaid väikese osa kogu fütoplanktoni biomassist (Võrtsjärves vähem kui 5%). Tugevamat ärasöömismõju avaldab zooplankton nano-suurusega fütoplanktonile, millest suurusvahemik 5-15 μm tundub olevat tähtsaim vetikatoit peamistele fütoplanktonit söövatele zooplankteritele madalates eutroofsetes järvedes (ripsloomad, Polyarthra spp., Bosmina longirostris, Chydorus sphaericus ja Daphnia cucullata; I, II).
2. Madalates eutroofsetes järvedes avaldab zooplankton tugevamat ärasöömismõju
fütoplanktonile enamasti kevadel kui vetikate biomass on veel madal ning sisaldab suhteliselt rohkem väikeseid zooplanktonile söödava suurusega rakke. Esimesteks fütoplanktoni sööjateks sel ajal on arvukalt planktonis esinevad ripsloomad ja keriloomad (I, II).
3. Madatalate eutroofsete järvede zooplanktonis domineeriv ripsloomade ja keriloomade kooslus võib olla peamine fütoplanktoni sööja kogu vegetatsiooniperioodi
vältel ning nende rühmade osakaal fütoplanktoni biomassi vähendamisel võib moodustada üle 60% kogu zooplanktoni mõjust (II).4. Madatalates eutroofsetes järvedes esinev arvukas keriloomade kooslus, mis sisaldab kõrge toitumiskiirusega liike (nagu Filinia longiseta, Pompolyx complanata, Conochilus unicornis) võib olla tähtsaimaks bakterite sööjaks metazooplanktoni rühmade hulgas. Vesikirbuliste koosluses sageli domineeriv väikesekehaline C. sphaericus võib olla tähtsaimaks fütoplanktonit ja baktereid söövaks metazooplankteriks liigi tasandil (III).
5. Madalates eutroofsetes järvedes võivad ripsloomad olla oluliseks toiduahela
komponendiks, olles peamised bakterite ja väikeste vetikate sööjad ning tarbides märgatava osa bakteriproduktsioonist, samas kui metazooplanktoni osa vetikate ja bakterit söömisel võib jääda tagasihoidlikuks (IV).
6. Madal metazooplanktoni toitumise mõju ning kõrge ripsloomade osakaal
zooplanktonis ja toiduallikate tarbimisel näitab mikroobse toiduahela suurt tähtsust madalate eutroofsete järvede ökosüsteemi funktsioneerimisel (III, IV).
Kirjeldus
Märksõnad
zooplankton, toitumine, järved, eutrofeerumine, hüdrobioloogia, ökosüsteemid, Eesti, dissertatsioonid