Andmebaasi logo
 

Kõvasulampuuride pinnete püsivuse eksperimentaalne uurimus

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Autorid

Põder, Varmo

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja töötada metoodika puuride kui lõikeinstrumentide kulumise uurimiseks, lähtudes teadusprojekti “Advanced Thin Hard Coatings in Tooling” eesmärkidest ja tegevusplaanist Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis alustati lõikeinstrumentide kulumise alast uurimisprojekti, mille esimeses järgus töötati välja spetsiaalne metoodika lõikurite kulumise määramiseks, mis sobib EMÜ TE tingimustesse. Metoodika väljatöötamiseks ja osaliseks katsetamiseks viidi läbi katsed kõvasulampuurididega. Katsed omakorda jagunesid laboratoorseteks ja tööstuslikeks katseteks. Laboratoorsetel katsetel kasutati puurimiseks kahte EcoStar 10 mm kõvasulampuuri ning töödeldavaks materjaliks olid teras S355 ja roostevaba teras AISI 304. Tööstuslikud katsed viidi läbi Mitsu F1 5 mm kõvasulampuuriga, millel olid olemas ka jahutusvedeliku kanalid, materjaliks roostevaba teras AISI 316. Katsete käigus üritati katseliselt uurida puurimisel lõikekiiruse ja ettenihke mõju puuri geomeetria kulumisele. Tulemused näitavad, et tootja poolt ette antud lõikekiirustel ja ettenihetel töötamine ei osuta märkimisväärset mõju lõikeserva ja esipinna kulumisele. Väljatöötatud metoodika kohaselt tuleks puuri kulumise uurimisel lähtuda mitmest etapist. Esiteks tuleb vaadelda lõikuri lõikeserva ja selle pinde seisukorda ning pidevalt jälgida eralduva laastu geomeetriat ja tüüpi. Teiseks tuleb uurida töödeldava pinna geomeetriat, sellega kaasnevalt uurida pinna kvaliteeti ning võimaluse korral mõõta töödeldud pinna kõvadust. Kolmanda etapina tuleb teha dünamomeetrilised mõõtmised töödeldavalt detaililt ja lõikuri-tööorgani ühenduselt. Selle eesmärk on võimalikult täpselt määratleda ning mõõta protsessi lõikejõud ning koormused. Edaspidistes uuringutes tuleks käsitleda lõikerežiimi kui muutumatut parameetrit. Süsteemi tööpink-lõikur-töödeldav materjal edasised teaduslikud uuringud peaksid lähtuma viiendas peatükis esitatud metoodika punktidest, mis võimaldavad hinnata lõikuri kulumist seotuna süsteemi teiste komponentidega. Võib eeldada, et sellisel kompaktsel lähenemisel on võimalik jõuda tulemusteni, mis aitavad täiendada senist arusaama süsteemis tööpinklõikur- materjal toimuvatest protsessidest konkreetse lõikuri ja töödeldava materjali situatsioonis.
Aim of current diploma work is to develop a research method for measuring wearing of the cutting tools. Many methods have been published and introduced to the academic and manufacturing industry. Here the emphasis will be on proposing a method particulary for the purposes of a reserch project „Advanced Thin Hard Coatings in Tooling“ in the Estonian University of Life Sciences Institute of Technology. For achieving the aim it was set to analyze and verify the effects of nominal cutting parameters on the wear phenomenon occuring on the cutting drills. Construction steel S355 was selected as the base material for experimental work. It is due to specific industrial sitation at hand i.e. project based partnership. Laboratory tests were performed on CNC milling center to see the effects of different cutting parameters on the wear phenomenon. Wear was quantitatively measured on Zeiss Discovery V12 optical stereomicroscope.

Kirjeldus

Märksõnad

bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid