Andmebaasi logo
 

Saaresurma (Hymenoscyphus fraxineus) otsingud saare liikide (Fraxinus spp.) herbaareksemplaridelt

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2015

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Saare perekonna puhul on tegemist õlipuuliste sugukonda kuuluvate heitlehiste puuliikidega. Perekonda Fraxinus spp., kuulub hinnanguliselt 70 erinevat saareliiki. Saaresurm on suhteliselt hiljuti, 1990-ndatel aastatel avastatud taimepatogeen, mille tekitaja on kottseen Hymenoschyphus fraxineus (anamorf Chalara fraxinea). Tegemist on hetkel ühe tõsisema metsapatoloogilise probleemiga Euroopas. Nakatab igas vanuses harilikku saart aga ka teisi saareliike: F. nigra, F. pennsylvanica, F. americana, F. mandshurica, F. sogdiana, F. angustifolia, F. chinensis, F. ornus. Antud magistritöö eesmärgiks on uurida seda, 1) kas H. fraxineus võis varjatud kujul olemas olla juba varasemal ajal kui see on hetkel teada ning 2) kas saaresurma haigustekitaja esineb väliselt tervete puude seemnetel või ainult haigustunnustega saarepuude seemnetel. Töö ülesandeks on läbi viia seemnete ja erinevatelt herbaareksemplaridelt kogutud proovide analüüs, et välja selgitada võimalik saaresurma tekitaja olemasolu nimetatud proovidel kasutades vastavaid liigispetsiifilisi DNA praimereid. Seemnete DNA analüüsi tulemused näitasid seda, et H. fraxineus’e liigispetsiifilise praimeriga tehtud testide tulemusena osutusid positiivseks kolmelt puult korjatud seemnete proovid, mis moodustasid korjatud seemnepuude koguhulgast ca 14 %. Nende hulgas oli nii väliste haigustunnustega, aga ka ilma väliste haigustunnusteta puude seemneid. Sellest järeldub, et H. fraxineus nakatab nii väliselt tervete puude kui ka väliste haigustunnustega puude seemneid. Samuti näitavad tulemused seda, et saaresurma tekitaja on meie looduses seal kus on saare puid. Seega, nakatunud alalt võib haiguse tekitaja levitada suurte vahemaade taha ka seemnete transpordiga. Herbaareksemplaride proovidest osutusid saaresurmaga nakatunuks üheksa proovi 119- nest ning proovid analüüsiti molekulaarselt H. fraxineuse liigispetsiifiliste praimeritega. Kaheksa positiivset proovi pärinesid ajavahemikust 1959-1976. Üllatuslikult üks analüüsitud proov pärines oluliselt varasemast ajast. Vanim Eestist pärinev positiivne proov on aastast 1959 Saaremaalt. Saaremaale ja mujale Eestisse võis H. fraxineus sattuda 1952-1953. aastal saare istutusmaterjali kaasabil. Saadud tulemused aitavad meil paremini mõista seenpatogeeni ajalugu, selle kulgu ja seda kuidas saaresurm võis varasemalt saari mõjutada. Samuti näitavad tulemused seda, et haigus esines Euroopas juba tunduvalt varasemal ajaperioodil kui seni arvatud.
Fraxinus spp.is a family of wooden plants that contains about 70 species of medium to large trees. Ash dieback (Hymenoscyphus fraxineus) and its anamorph Chalara fraxinea is a relatively recently, during the 1990-s, discovered forest pathogen. It’s known as one of the most serious forest pathology problems in Europe at the moment. The pathogen infects ashes at all ages. H. fraxineus was detected on the ashes as follows: F. excelsior, F. nigra, F. pennsylvanica, F. americana, F. mandshurica, F. sogdiana F. angustifolia, F. chinensis, F. ornus. The objective of the thesis is 1) to find out whether H. fraxineus may have been present earlier on the Fraxinus spp. than is now known and 2) to search H. fraxineus on seeds of visually healthy and unhealthy hosts. The purpose of the thesis is to carry out samples to DNA analysis, which was taken from the herbarium specimens and seeds from different Fraxinus species using the speciesspecific primers of H. fraxineus. The DNA analysis carried out with samples taken from seeds showed that ca. 14 % of the seeds were infected with the pathogen. That included seeds, which were collected from healthy and unhealthy ashes. It shows that disease is everywhere with ashes and the disease agent can travel to long distances with seeds. DNA analysis carried out with samples from herbaria specimens, which showed that 9 samples were infected by H. fraxineus from all 119 samples. Eight of the infected samples were found from a time period 1959-1976 in Estonia. One of the oldest samples was infected by the disease agent even longer time ago. The oldest infected sample gathered from Estonia dates to a year 1959. It is plausible that the disease was introduced to Estonia with seedlings which were planted to Luua and other locations in Estonia during 1952-1953. The results of this thesis help us to understand the history and behaviour of this pathogen a bit better as it is known now.

Kirjeldus

Märksõnad

saar (bot.), herbaareksemplarid, magistritööd

Viide

Kollektsioonid