Tervislik toit : konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2012" kogumik
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadav alates
Autorid
Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Teie käes olev kogumik annab ülevaate Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis viimase aasta jooksul tehtud rakendusuuringutest. Kindlasti ei suuda kogumik kajastada kogu tehtud tööd, sest paljudki uurimisteemad on veel algusjärgus. Loodame, et leiate siit uusi teadmisi, mida oma töös kas kohe praegu või tulevikus kasutada ja võib-olla paneb mõnigi kirjutis alguse tootja ja teadlase vahelisele tihedamale kontaktile. Eesti ülikoolidel on keeruline aeg. Ees seisab mitmeid reforme, mis peaksid kõrgharidus- ja teadusmaastikku korrastama ja ülikoolihariduse ja teaduse kvaliteeti tõstma. Kõrgharidusreformi problemaatika on meedia vahendusel küllap ka põllumeheni jõudnud, Eesti teaduse rahastamise ümberkorraldused pole veel nii suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud, jäädes põhiliselt teadlaste arutlusobjektiks. Pole kahtlust, et loomaarstide, loomakasvatajate, kalakasvatajate ning toidutehnoloogide koolitamine jätkub Eesti Maaülikoolis ka edaspidi. Üha rohkem inimesi eelistab eestimaist puhast toitu mitte ainult sõnades, vaid ka supermarketis oste tehes. Kuidas siis veel, kui mitte ise vastavate valdkondade spetsialiste koolitades, suudaksime Eestimaa põllumajanduse ja toiduainetetööstuse arengut ja rahva toidujulgeolekut tagada. Teaduse rahastamise ümberkorraldamine on kahtlemata samuti riigile möödapääsmatu, kuid sunnib kahtlema põllumajandusliku uurimistöö senises mahus jätkumise võimalikkuses. Tootjale ja töötlejale võib tunduda veidi kurioossena, et Eestis hinnatakse teadustöö kvaliteeti põhiliselt rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud ja väliskolleegide poolt laialdast tsiteerimist leidnud artiklite hulga põhjal. Põllumajandusteadlane, kes teeb küll Eestile vajalikke uuringuid ja jagab oma kogemusi ja töö tulemusi, peab oskama neid esitada ka rahvusvaheliselt nii, et need uuringud teiste hulgas silma paistaksid. Maaülikoolis on kümneid edukaid teadlasi, kes seda suudavad, kuid tugevate teadustöörühmade säilimiseks põllumajandusega seotud valdkondades oleks neid veelgi rohkem vaja. Seega on noorte õppejõudude ja teadurite kasvatamine üks meie prioriteete. Meile on ka oluline, et õppe- ja teadustöö ei lähtuks ainult rahvusvahelistest mõõdikutest, vaid vastaks Eesti tootja ja töötleja vajadustele. Kontaktid ettevõtete ja riigiasutustega, meie lõpetajate tööandjatega, on aidanud meil nii mõndagi kitsaskohta oma töös märgata. Teadusalane koostöö ettevõtetega on võiks siiski olla märksa aktiivsem. Ehkki on tõsi, et Eesti tootjal napib vahendeid investeerimaks teadusuuringutesse, on limiteerivaks teguriks ka uudsete ideede nappus. Oleme liiga kinni igapäevastes probleemides ja see võib saada piduriks edasisele arengule. Innovatiivse idee puhul on alati võimalik leida lahedus ja vahendid selle ellu viimiseks. Majandusedu alustalaks on avatus uuendustele, uutele tehnoloogiatele. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö suudab uuele kõige kiiremini aluse panna. Olgem avatumad! Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor
Kirjeldus
Märksõnad
põllumajandustoodang, toiduained, rakendusuuringud, toiduainetetehnoloogia, tervislik toitumine, konverentsikogumikud