Non-native species invasion strategies and effects on freshwater native communities
Laen...
Kuupäev
2025
Kättesaadav alates
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
ABSTRACT. The spread of invasive species has been forecasted to increase, particularly in freshwater ecosystems due to anthropogenic and environmental changes taking place at increasing rates. Invasive species generally adapt quickly to new environments, have high reproductive rates and can tolerate a wide range of conditions. This thesis studied three invasive species in the Narva reservoir area and found that their success is linked to dietary flexibility, behaviour, and tolerance to temperature changes.
The Amur sleeper fish (Percottus glenii) can inhabit various waterbodies, for example, we found it in a warm-water channel, a large reservoir and a small pond. The Amur sleeper demonstrated great dietary plasticity, or the ability to consume a wide range of prey items. As Amur sleeper individuals grew, their diet shifted from a benthivorous diet to a piscivorous diet. The small amphipod Gmelinoides fasciatus, which has outcompeted and displaced native gammarid Gammarus lacustris in Lake Peipsi, exhibits superior predator avoidance and shows a more pronounced behavioural response to predators than its native counterpart, increasing its survivability. Marbled crayfish (Procambarus fallax virginalis) can shift from a protein rich macroinvertebrate based diet to a macrophyte based diet, indicating great dietary plasticity. Additionally, marbled crayfish, despite being considered a warm-water species, could withstand a wide range of water temperatures ranging from 0-30 °C over an extended period at our study site.
During the implementation of invasive species management programs, it is important to consider their environmental tolerance, dietary adaptability and behavioural traits. As conditions change in our freshwater lakes and reservoirs, it is likely that invasive species will continue to be a problem, highlighting the need to understand and manage their spread to protect native freshwater ecosystems.
LÜHIKOKKUVÕTE. Invasiivsed võõrliigid on sellised liigid, mis levivad uude keskkonda ning mõjutavad sealses asukohas kohalikku elurikkust, ökosüsteemi toimimist ja sotsiaalmajanduslikke väärtusi. Teatud invasiivsete liikide levik kujutab endas suurt ohtu veeökosüsteemidele, kuna veekeskkonda sisse toodud võõrliikidest vabanemine on sisuliselt võimatu. Tavapäraselt on invasiivsetele võõrliikidele omane kõrge viljakus, kiire kohanemisvõime uutes oludes ja paindlikkus keskkonnatingimuste suhtes. On prognoositud, et invasiivsete liikide levik näitab tulevikus tõusutrendi. Töö käigus uurisime kolme invasiivset võõrliiki Narva veehoidla lähistel ning proovisime välja selgitada, mis aitab neil uues keskkonnas niivõrd edukalt hakkama saada. Kaugida unimudilat (Percottus glenii) leidsime välitööde käigus Narva veehoidlast ning selle lähedal asuvast tiigist ning soojavee kanalist. Tulemused näitasid, et Kaugida unimudil on väga laia ja paindliku toiduspektriga kalaliik, kes läbib hilisemas eas ülemineku röövtoidule. Piiratud ruumiga keskkonnas näis ta tekitavat endale võrreldes kohalike kalaliikidega unikaalse toitumisnišši, samas avatud veehoidlas toimus otsene konkurents teiste kalaliikidega. Tillukene amfipood rändvähk (Gmelinoides fasciatus) on Peipsi järvest välja tõrjunud kohaliku järve-kirpvähi (Gammarus lacustris). Laborikatsed näitasid, et rändvähk on kohalikust järve-kirpvähist parem kalade eest peituja. Samuti tajus rändvähk paremini kalade poolt eritatud ohulõhna, võimaldamaks rändvähil ohu tekkides sellele hõlpsamini reageerida. Marmorvähki (Procambarus fallax virginalis) leiti Eestis esmalt 2017 Narva veehoidlasse suubuvast Balti soojuselektrijaama kanalist. Töö tulemused näitasid, et sooja vett eelistav marmorvähk on võimeline taluma laia temperatuuride vahemikku (0-30). Invasiivsete võõrliikide ohjamisel on oluline arvestada liigispetsiifilisi erisusi, näiteks vastupidavust keskkonnatingimuste suhtes, toitmisharjumusi ja käitumislikke tunnuseid. Eesti siseveekogudes on tekkinud püsivad võõrliikide populatsioonid, mis nõrgestavad kohalike liikide käekäiku ning lihtsustavad tulevikus uute võõrliikide sissetungi. Oluline on selles valdkonnas tööd ka tulevikus jätkata, et saaksime teha kaalutletud majadamisotsuseid kohaliku elurikkuse säilitamiseks tulevastele põlvkondadele.
LÜHIKOKKUVÕTE. Invasiivsed võõrliigid on sellised liigid, mis levivad uude keskkonda ning mõjutavad sealses asukohas kohalikku elurikkust, ökosüsteemi toimimist ja sotsiaalmajanduslikke väärtusi. Teatud invasiivsete liikide levik kujutab endas suurt ohtu veeökosüsteemidele, kuna veekeskkonda sisse toodud võõrliikidest vabanemine on sisuliselt võimatu. Tavapäraselt on invasiivsetele võõrliikidele omane kõrge viljakus, kiire kohanemisvõime uutes oludes ja paindlikkus keskkonnatingimuste suhtes. On prognoositud, et invasiivsete liikide levik näitab tulevikus tõusutrendi. Töö käigus uurisime kolme invasiivset võõrliiki Narva veehoidla lähistel ning proovisime välja selgitada, mis aitab neil uues keskkonnas niivõrd edukalt hakkama saada. Kaugida unimudilat (Percottus glenii) leidsime välitööde käigus Narva veehoidlast ning selle lähedal asuvast tiigist ning soojavee kanalist. Tulemused näitasid, et Kaugida unimudil on väga laia ja paindliku toiduspektriga kalaliik, kes läbib hilisemas eas ülemineku röövtoidule. Piiratud ruumiga keskkonnas näis ta tekitavat endale võrreldes kohalike kalaliikidega unikaalse toitumisnišši, samas avatud veehoidlas toimus otsene konkurents teiste kalaliikidega. Tillukene amfipood rändvähk (Gmelinoides fasciatus) on Peipsi järvest välja tõrjunud kohaliku järve-kirpvähi (Gammarus lacustris). Laborikatsed näitasid, et rändvähk on kohalikust järve-kirpvähist parem kalade eest peituja. Samuti tajus rändvähk paremini kalade poolt eritatud ohulõhna, võimaldamaks rändvähil ohu tekkides sellele hõlpsamini reageerida. Marmorvähki (Procambarus fallax virginalis) leiti Eestis esmalt 2017 Narva veehoidlasse suubuvast Balti soojuselektrijaama kanalist. Töö tulemused näitasid, et sooja vett eelistav marmorvähk on võimeline taluma laia temperatuuride vahemikku (0-30). Invasiivsete võõrliikide ohjamisel on oluline arvestada liigispetsiifilisi erisusi, näiteks vastupidavust keskkonnatingimuste suhtes, toitmisharjumusi ja käitumislikke tunnuseid. Eesti siseveekogudes on tekkinud püsivad võõrliikide populatsioonid, mis nõrgestavad kohalike liikide käekäiku ning lihtsustavad tulevikus uute võõrliikide sissetungi. Oluline on selles valdkonnas tööd ka tulevikus jätkata, et saaksime teha kaalutletud majadamisotsuseid kohaliku elurikkuse säilitamiseks tulevastele põlvkondadele.
Kirjeldus
Doctoral Thesis in Applied Biology.
Doktoritöö rakendusbioloogia erialal.
Doktoritöö rakendusbioloogia erialal.
Märksõnad
invasive species, aquatic ecosystems, freshwater native communities, dissertations, Green University (thesis is related to EMÜ Green University iniciative’s aims)
Viide
Teesalu, P. (2025). Non-native species invasion strategies and effects on freshwater native communities [Estonian University of Life Sciences]. https://doi.org/10.15159/EMU.161