Andmebaasi logo
 

Põllumajandusettevõtjate, sh investeeringutoetuse taotlejate finantsolukord 2015. aastaks

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Autorid

Prants, Jaana (koostaja)
Mõtte, Mati (koostaja)

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Eesti põllumajandustootjatel on olnud alates 2001. aastast, mil käivitus SAPARD programm, võimalus kasutada investeeringute elluviimiseks EL-i kaasfinantseeritud investeeringutoetuste abi. Perioodil 2007–2013 rahastati põllumajandusettevõtjaid investeeringute teostamiseks Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK 2007–2013) raames EAFRD fondist 714,6 mln euro ning kaasfinantseeriti Eesti riigi eelarvest 210,6 mln euro ulatuses. Toetuse andmisel on oluliseks kriteeriumiks ettevõtja jätkusuutlikkus ehk võime investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada ja tootmise arengut tagada, mistõttu on toetuse saamiseks kehtestatud ettevõtjatele teatud majandusnäitajad. MAK 2007–2013 investeeringutoetuse meetmete (1.4.1 ja 1.4.2) määruses kehtestatud miinimumnõuded finantsnäitajate osas oli peaasjalikult seotud müügitulu ja likviidsusnäitajatega (maksevõime ja võlakordaja). Seni on põhjalikult maapiirkonna ettevõtjate, sh põllumajandusettevõtjate finantsolukorda uuritud Eesti Maaülikooli poolt 2012. aastal läbiviidud uuringuga „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“. Käesoleva uuringu aruandele sarnaselt on Eesti Maaülikooli poolt analüüsitud põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotlejate finantsolukorda ja väljavaateid ka 2009. aastal. Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida Eesti põllumajandustootjate finantsnäitajate muutust perioodil 2011–2015 ning hinnata investeeringutoetuste puhul lävendikriteeriumeid. Lisaks pakkuda välja täiendavaid võimalusi sektori finantsvõimekuse ja jätkusuutlikkuse parendamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimused on: - Millised valitud finantsnäitajad on tegevusvaldkondade lõikes kõige suurema erinevusega ja perioodil 2011–2012 teinud läbi suurima muutuse? - Millised võiksid olla investeeringutoetuste puhul lävendikriteeriumid finantsnäitajate osas ja kuivõrd mõjutab lävendikriteeriumite valik sihtgrupi suurust ning majanduslikku arengut? - Millised oleksid täiendavad võimalused sektori finantsvõimekuse ja jätkusuutlikkuse parendamiseks? - Millised olid majandusnäitajad, planeeritavad investeeringutegevused ja katkestamise põhjused nendel ettevõtetel, kes loobusid meetme 1.4.1 ja 1.4.2 määratud toetuse summast? Uuring koosneb kolmest osast, kus esimeses osas analüüsitakse äriühingute, teises osas FIEde majandusnäitajaid ning kolmandas osas antakse ülevaade toetusest loobunud põllumajandustootjate majandusnäitajatest. Uuringu juurde kuuluvad ka metoodika, kokkuvõte ja kasutatud allikate loetelu. Aruanne annab ülevaate Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse arengust. Analüüs on vajalik asjakohaste otsuste tegemisel põllumajandussektori investeeringutoetuste lävendikriteeriumite kehtestamisel MAK 2014–2020 raames. Käesoleva uuringu aruande koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Jaana Prants ja Mati Mõtte.

Kirjeldus

Täistekst

Märksõnad

põllumajandustootjad, ettevõtjad, majandusnäitajad, investeeringud, toetused, uuringute aruanded, Eesti

Viide

Kollektsioonid