Andmebaasi logo
 

Mullahingamise dünaamika Vihterpalu ja Nõva põlengualade näitel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda ülevaade tule mõjust mulla süsiniku (C) sisaldusele ja mullahingamisele. Selleks analüüsiti põlengujärgset mullahingamist ning C ja lämmastiku (N) sisaldust mullas. Vihterpalus (põleng 2008. aastal) ja Nõval (põleng 1992. aastal) teostati mõõtmisi 12 püsiproovitükil (20x40m), kus mõõdeti mullahingamist, mulla temperatuuri ning võeti mullaproove. Nii Vihterpalus kui Nõval olid kuuest proovitükist: (a) kaks kontrollala (NU), kus põlengut ja raiet ei ole toimunud; (b) kaks põlenud ja põlengujärgselt puudest koristatud ala (BC) ning; (c) kaks põlenud ja puudest koristamata ala (BU). Igale proovitükile paigaldati mullahingamise mõõtmiseks neli polüpropüleen püsirõngast. Mullahingamist mõõdeti kaasaskantava gaasianalüsaatoriga CIRAS-2 koos suletud süsteemiga mullahingamiskambriga SRC-1, igal proovitükil tehti neli mõõtmist vegetatsiooniperioodi jooksul. Mullatemperatuur mõõdeti termomeetriga püsirõnga lähedusest ning igalt proovitükilt võeti kolm mullaproovi mulla C ja N sisalduse määramiseks. Teostatud analüüside põhjal leiti, et NU aladel on mullahingamine kõrgem kui BU ja BC aladel, samas puude põlengujärgne eemaldamine (BU või BC) mullahingamist ei mõjutanud. Samuti ei leitud, et põlengust möödunud ajal oleks oluline mõju mullahingamisele. Mullatemperatuuri mõju mullahingamisele käesolevas töös ei olnud oluline. Leiti, et keskmised mullatemperatuurid on kõrgemad BC aladel, kuna puude võrad ei piira valguse ligipääsu ning maapind soojeneb intensiivsemalt. C ja N sisaldus mullaproovides oli kõrgeim ülemises kihis ehk kõduhorisondis, kusjuures kõduhorisondi C ja N näitajad olid kõrgemad 1992. aasta põlengualal võrreldes 2008. aastal põlenud alaga. Mulla N sisaldus oli NU aladel suurem kui BU ja BC aladel. Mullahingamise ja mulla N sisalduse vahel seost ei leitud. Mullahingamise uuringuid põlengualadel on vajalik jätkata mõistmaks paremini mullahingamise dünaamikat.
The goal of this thesis was to study fire influence on soil C stock and soil respiration. Soil respiration, soil C and N were analysed in fired damaged areas. In Vihterpalu (fire in 2008) and Nõva (fire in 1992) soil respiration and soil temperature were measured and soil samples were taken in 12 permanent sample plots (20x40m). In both areas three different management cenarios were separated: (a) two control sample plots (NU) where no disturbance occured; (b) two sample plots of burned and cleaned areas (BC) and; (c) two sample plots of burned and uncleaned areas (BU). Four permanent polypropylen collars were installed on every sample plot for measuring soil respiration. Soil respiration was measured with infrared gasanalyser CIRAS-2 combined with colosed bath soil respiration chamber SRC-1. In every sample plot four soil respiration measurements were done within growing season. Soil temperatures were measured near the collars and three soil samples were taken from each plot for soil C and N analyses. Results of statistical analysis showed, that in NU areas, the soil respiration was highest. Management at burned areas (BC and BU) did not affect soil respiration. Also no difference in soil respiration was found of time since fire. The soil temperature had no influence on soil respiration. Although average soil temperatures were higher in BC areas (compared to BU) because removed trees do not limit the access of sunlight to ground. Soil C and N stock were the highest in organic layer, also the soil C content was higher in areas which were burned in 1992, compared to recently burned areas. Soil N was highest in NU areas compared to BU and BC areas. Correlation between soil N and soil respiration did not occure. The continuation of the soil respiration studies at fire damaged areas would provide us better understanding of soil C dynamics.

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd

Viide

Kollektsioonid