Hariliku kuuse ja arukase katsekultuuride mõõdistamine, selektsiooniline hindamine ning kogutud andmete analüüs kehtestatud päritolupiirkondade sobivuse tõestamiseks : aruanne
Laen...
Kuupäev
2016
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Käesolevas uurimuses koguti andmeid viiest prof Ivar Etverki juhendamisel rajatud
katsekultuurist, mis rajati aastatel 1983 – 1988. Kõik uuritud katsealad on oma olemuselt
küllaltki erinevad ehk pea igal katsealal on erinev katsetatud materjali olem, mitte ei ole samade
päritolude partiisid kordustena erinevatel aladel. Antud aspekt mõjutas oluliselt saadud
tulemusi. Sobivaimaks ja parimaks katsealaks, millelt kogutud andmeid võiks kasutada kui
tõstatada küsimus, et kas Eestis on vaja hariliku kuuse päritolupiirkondi, on Roela 1983. aasta
katsekultuur. Sellele istutati arvestatav hulk erineva päritoluga (33) katseblokke, selle pindala
on arvestatavalt suur ja Eestist pärit materjal on sarnase geneetilise olemiga ehk kõik on
tootmispartiid (ei ole üksikpuude järglasi või kloonide segusid lisaks).
Kõige ebasobivam, ses osas olid juba enne välitöid kahtlused, oli Kahkva katsekultuur, kus oli
väike arv erinevate plusspuukloonide, kloonisegu ja Võru tootmispartii järglased. Nii väike
testitud materjali hulk on peamine põhjus, miks antud katsealalt usaldusväärseid tulemusi ei
tulnud. Antud katsealalt saadud tulemuste korrektne interpretatsioon oleks selline, et antud ala
ei sobinud tõstatatud probleemi lahendamiseks, mitte antud katsealalt saadud tulemuste põhjal
ei ole päritolupiirkondasid harilikule kuusele vaja.
Puutsa katsekultuur on küll pindalalt väike kuid metoodiliselt korrektselt rajatud, mõlemast
päritolupiirkonnast on esindatud kahe emapuu järglased ja katsealal on kordused. Ja
võrreldakse üksikpuude järglasi, mitte üksikpuid tootmispartiide või kloonisegudega.
Jäärja katseklutuuride omapärast on pikemalt kirjutatud eelmise alapeatüki lõpus. Suuremas,
1983. aasta kultuuris on esindatud nii tootmispartiisid kui üksikpuude järglasi, mis
metoodiliselt, saamaks vastust küsimusele, kas päritolupiirkondasid on vaja, ei anna kõige
korrektsemat vastust. Samuti on valdav enamus päritoludest sisemaa piirkonnast (22), K1
piirkonnast on esindatud vaid 5 päritolu. 1985. aasta kultuuris on esindatud kloonid ja
kloonisegud. Samas on oluline märkida, et Jäärja kultuurid on kõige pehmema kliimaga
asukohas, ehk peaaegu Mandri - Eesti edelanurgas, võrrelduna teiste uuritud katsekultuuridega
ja seega võiks sealt oodata kõige väiksemaid erinevusi päritolupiirkondade K1 ja K2 järglaste
vahel, on nad siis tootmispartiide või üksikpuude järglased.
Käesoleva aruande tabelites 3, 6, 10, 15, 16, 17 ja 18 on esitatud erinevatel katsealadel
mõõdetud/hinnatud tunnuste aritmeetilised keskmised ning Mann-Whitney testi olulisuse
tõenäosused päritolupiirkondade kaupa ja nende erinevuste usaldatavuse tõenäousused
(erinevus on statistiliselt usaldatav kui p-väärtus on alla 0,05). Samas ei leitud mingit statistiliselt usaldatavat ega ka ebausaldatavat seost erinevatest
päritolupiirkondadest pärit puude kvaliteediomadustes. Mõnel juhul on sisemaalt pärit puud
paremate omadustega kui rannikule lähemalt varutud materjalist puud, vahel vastupidi. Ja
vahed pole suured.
Keskkonnaminister küll allkirjastas 2016. aasta juulis määruse, millega hariliku kuuse
päritolupiirkonnad kaotati kuid antud uurimuse tulemusi on siiski mõistlik seemnevarumise
praktikas arvesse võtta, sest sisemaalt varutud hariliku kuuse seemnest kasvanud puud on
Mandri Eestis paremate kasvuomadustega kui rannikule lähemal olevatest piirkondadest
varutud materjalist kasvanud puud.
Kirjeldus
Märksõnad
puud (bot.), kuusk, arukask, mõõdistamine, hindamine, analüüs, Eesti, aruanded