Teaduselt mahepõllumajandusele : toimetised : [2019 : Tartu]
Laen...
Kuupäev
2019
Kättesaadav alates
Autorid
Eesti Maaülikool. Mahekeskus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Abstrakt
Eesti mahepõllumajandus tähistab tänavu oma kolmekümnendat tegevusaastat.
Praeguseks katab mahemaa juba pisut enam kui viiendikku meie põllumajandusmaast.
Iga algus on raske, kuid alustajad alati südid. Nii on olnud ka aastal 1989
mahepõllumajandusliikumisele alusepanija Eesti Biodünaamika Ühinguga (EBÜ),
milles ühe asutajaliikmena ning ideoloogilise isana on olnud väga suur ja tänuväärne
roll Arvo Purgal. Tema kõrval samuti Juhan Särgaval. Nende toel sündis
1997. aastal ka Eesti esimene mahepõllumajanduse seadus. Teadmisi toodi sisse
välismaal õppides ja välismaiste konsulentide abiga siin kohapeal koolitusi tehes
ning mahetootjate arvukus tõusis. EBÜ lõi vajalikud regulatsioonid ja kontrollsüsteemi.
Kohalike tootjate baasil kujunesid paikkondlikud tootjate ühendused.
Uue suure hoo andis arengusse mahetoetuse riikliku süsteemi rakendamine
2000. aastal. Mahetootmise ja -toodete usaldusväärsust tõstis riikliku kontrollsüsteemi
paikapanek 2001. aastal. Selle loomises mängis olulist rolli Eve Ader.
Nii tootmise kui maheturu arendamine nõuab kogu aeg uusi teadmisi. Alates
1996. aastast on järjepidevalt tootjateni viinud nii välis- kui kodumaist mahepõllumajanduse
alast teavet Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse poolt väsimatu püsitoimetaja
Merit Miku toimetatav „Mahepõllumajanduse Leht“. Aastast 2000 on
nii kirjasõnas kui erinevate koolituste, õppereiside jms kaudu laiaulatuslikult teadmisi
levitanud Airi Vetemaa energilisel eestvedamisel Eesti Mahepõllumajanduse
Sihtasutus. Teavitustegevused on olnud rahastatud nii põllumajandusministeeriumi
(maaeluministeeriumi) kui erinevate projektide toel.
Aastal 2008 loodud Eesti Maaülikooli Mahekeskus püüab nii ülikooli sees
kui ka eri teadusasutuste vahel tuua kokku teaduse tegijaid mahepõllumajanduse
vallas ning viia nende loodud teadmisi erinevatel viisidel nii mahevaldkondades
tegutsejateni kui laiema publikumini, saades samas tagasisidet ka teaduse poolele.
Neid tegevusi on enam kui kümme aastat südilt juhtinud Elen Peetsmann, kes on
ka teadmussiirde pikaajalise programmi juhiks mahepõllumajanduse valdkonnas. Käesolev teadusartiklite kogumik on alates 2012 aastast juba neljas, kus tutvustatakse
aastatel 2017–2019 läbi viidud mahepõllumajanduse alaste uuringute
tulemusi, näidates, et nendega on kaetud üksnes osa valdkondi. Tegijad vajavad
aga laiemat pilti. Loodame selleks teadustegevuse edasist, senisest ulatuslikumat
rahastamist. Anne Luik, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kirjeldus
Konverentsikogumik
Märksõnad
mahepõllumajandus, biodünaamiline põllumajandus, konverentsikogumikud, Eesti