Andmebaasi logo
 

Teaduselt mahepõllumajandusele : toimetised : [2019 : Tartu]

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2019

Kättesaadav alates

Autorid

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Abstrakt

Eesti mahepõllumajandus tähistab tänavu oma kolmekümnendat tegevusaastat. Praeguseks katab mahemaa juba pisut enam kui viiendikku meie põllumajandusmaast. Iga algus on raske, kuid alustajad alati südid. Nii on olnud ka aastal 1989 mahepõllumajandusliikumisele alusepanija Eesti Biodünaamika Ühinguga (EBÜ), milles ühe asutajaliikmena ning ideoloogilise isana on olnud väga suur ja tänuväärne roll Arvo Purgal. Tema kõrval samuti Juhan Särgaval. Nende toel sündis 1997. aastal ka Eesti esimene mahepõllumajanduse seadus. Teadmisi toodi sisse välismaal õppides ja välismaiste konsulentide abiga siin kohapeal koolitusi tehes ning mahetootjate arvukus tõusis. EBÜ lõi vajalikud regulatsioonid ja kontrollsüsteemi. Kohalike tootjate baasil kujunesid paikkondlikud tootjate ühendused. Uue suure hoo andis arengusse mahetoetuse riikliku süsteemi rakendamine 2000. aastal. Mahetootmise ja -toodete usaldusväärsust tõstis riikliku kontrollsüsteemi paikapanek 2001. aastal. Selle loomises mängis olulist rolli Eve Ader. Nii tootmise kui maheturu arendamine nõuab kogu aeg uusi teadmisi. Alates 1996. aastast on järjepidevalt tootjateni viinud nii välis- kui kodumaist mahepõllumajanduse alast teavet Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse poolt väsimatu püsitoimetaja Merit Miku toimetatav „Mahepõllumajanduse Leht“. Aastast 2000 on nii kirjasõnas kui erinevate koolituste, õppereiside jms kaudu laiaulatuslikult teadmisi levitanud Airi Vetemaa energilisel eestvedamisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Teavitustegevused on olnud rahastatud nii põllumajandusministeeriumi (maaeluministeeriumi) kui erinevate projektide toel. Aastal 2008 loodud Eesti Maaülikooli Mahekeskus püüab nii ülikooli sees kui ka eri teadusasutuste vahel tuua kokku teaduse tegijaid mahepõllumajanduse vallas ning viia nende loodud teadmisi erinevatel viisidel nii mahevaldkondades tegutsejateni kui laiema publikumini, saades samas tagasisidet ka teaduse poolele. Neid tegevusi on enam kui kümme aastat südilt juhtinud Elen Peetsmann, kes on ka teadmussiirde pikaajalise programmi juhiks mahepõllumajanduse valdkonnas. Käesolev teadusartiklite kogumik on alates 2012 aastast juba neljas, kus tutvustatakse aastatel 2017–2019 läbi viidud mahepõllumajanduse alaste uuringute tulemusi, näidates, et nendega on kaetud üksnes osa valdkondi. Tegijad vajavad aga laiemat pilti. Loodame selleks teadustegevuse edasist, senisest ulatuslikumat rahastamist. Anne Luik, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Kirjeldus

Konverentsikogumik

Märksõnad

mahepõllumajandus, biodünaamiline põllumajandus, konverentsikogumikud, Eesti

Viide

Kollektsioonid