Lõhnaained - põllumajandusest ja tööstusest
Laen...
Failid
Kuupäev
2007
Kättesaadav alates
Autorid
Oidsalu, Sandra
Valge, Joel
Maasikmets, Marek
Klein, Kai
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Balti Keskkonnafoorum
Abstrakt
Ebameeldivate lõhnade tekkeallikad ja -põhjused on erinevad – näiteks võivad need olla
seotud tööstuse, aga ka põllumajandustegevusega. Kuigi lõhnade kahjulik mõju inimeste
tervisele väljendub ainult teatud lõhnavate saasteainete võrdlemisi kõrge kontsentratsiooni
saavutamise puhul, siis tekitavad paljud lõhnaainete koosseisus olevad komponendid inimesele
psühholoogilist ebamugavust juba vähese kontsentratsiooni korral. Tihedalt asetsevates
tööstus-, põllumajandus-, trans pordi piir kondades ning prügilate läheduses on lõhnast tulenev
keskkonnahäiring sageli üsna oluline.
Esimesi lõhna käsitlevaid regulatsioone võime leida juba keskajast. Üldiseks soovituseks oli
tollal halvasti lõhnavate ettevõtete-töökodade paigutamine keskusest kaugemale. Samas oli
keskaegse linna üldsanitaarne olukord vaatamata sellele kõike muud kui hea. Esimene tõsisem
teadaolev „lõhnajuhtum“ leidis aset 1858. aastal Londonis, kus haisev Thames muutis parlamendi
töö võimatuks ning linnavõimud asusid otsima võimalusi lõhna vähendamiseks.11 1960-ndatel
keelati Ameerika Ühendriikides kompostimine just tänu ebameeldivale lõhnale, mis levis
kompostimisväljakutelt. Tänapäevaseid lõhnaalaseid määramismeetodeid on Euroopas loodud
alates 1970-ndatest. Seda eelkõige loomapidamishoonetest pärinevate lõhnade määramiseks.
Nende seas üks levinumaid on organoleptiliste (haistmis- ja maitsmismeele abil seisundi või
omaduse hindamine) meetodite kasutamine. Lõhn, kui häiriv faktor, kerkib paratamatult esile
seoses riikide majandusarenguga. Mida intensiivsem on tootmine ja töötlemine, seda suurem
on oht selle probleemiga kokku puutuda.4
Eestis reguleerib välisõhus levivaid ja elanikkonnale ebameeldivust või ärritust tekitavaid
lõhnaaineid üldiselt Välisõhu kaitse seadus ja selle alamakt – keskkonnaministri määrus nr. 50
„Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele
esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määrmise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite
loetelu“ – sätestab lõhnaainete häirivuse määramise. Nimetatud seadus kehtib alates 01.05.2004,
seega on lõhnaainete regulatsioon Eesti jaoks uus nähtus. Paraku näitavad üsnagi sagedased
elanikkonna kaebused ebameeldivate või ärritavate lõhnaainete esinemise kohta välisõhus
jätkuvalt teema aktuaalsust ning regulatsiooni vajalikkust.24
Selle trükise eesmärgiks on anda teavet vastavate seadusandluse nõuete kohta Eestis ning
edendada lõhnade leviku piiramist põllumajanduses ja tööstuses kui Eesti jaoks olulistes
ebameeldivat lõhna põhjustavates valdkondades, soodustades seega sellel alal eduka praktika
näidete juurutamist.
Väljaande sihtrühmaks on põllumajandus- ja tööstusettevõtted, kohalikud omavalitsused
ning keskkonnakaitsega tegelevad asutused ja organisatsioonid. Selles on toodud peamised
lõhna reostuse põhjused, siseriiklik seadusandlus ning lõhnade määramise võimalused Eestis.
Põllumajandus- ja tööstusettevõtetele on antud soovitused ja parimate praktikate näited
lõhnade leviku vähendamiseks. Väljaanne annab lugejale ülevaate omavalitsuste ja kohalike
keskkonnaasutuste rollist, mis tulenevad vastavatest õigusaktide nõuetest.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
lõhnad, lõhnaained, häiringud, keskkonnahäiringud, põllumajandus, tööstus, õhu saastamine, saastevähendus, õhupuhastus, keskkonnatehnika, õhukvaliteet, standardid (normid), toetused, õigusaktid