Kanakulli elupaigakasutuse ning hukkumispõhjuste uuring : projekti nr 18473 lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
Autorid
Grosberg, Jaan (koostaja)
Mirski, Paweł (koostaja)
Väli, Ülo (koostaja)
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Kanakull (Accipiter gentilis) kuulub Eestis II kaitsekategooria linnuliikide hulka
ning on kantud ohualtina Eesti Punasesse Nimestikku. Nagu teiste kaitsealuste liikide
puhul, on kanakulli efektiivseks kaitseks vaja tunda ja hoida tema elupaiku.
Ala, mida loom kasutab oma elutegevuseks, nimetatakse kodupiirkonnaks, see
piirkond hõlmab nii pesitsusterritooriumi kui toitumisala. Elupaigauuringutes on esmase
tähtusega kodupiirkonna suuruse määramine, see võimaldab mõista, millises ulatuses
peavad olema tagatud liigi isenditele vajalikud keskkonnatingimused. Teiseks tuleb välja
selgitada erinevate maakattetüüpide ja maastikuelementide proportsionaalne kasutus, ehk
elupaigakasutus. Elupaigakasutuse võrdlemine ümbritseva maastikuga näitab
elupaigavalikut. Käesolevas töös on tähelepanu all kõik eelnimetatud elupaiga-aspektid.
Eestis on seni kanakullide kodupiirkondade suurust hinnatud pesadevahelise
keskmise kauguse põhjal (Randla 1976, Lõhmus 1993, Evestus 1997, Väli 2005).
Elupaigakasutust on analüüsitud juhuvaatluste abil (Lõhmus 2001), samuti on kirjeldatud
nende pesapaiku ning pesa ümbritsevat maastikku (Väli 2005, Lõhmus 2006). Selliste
kaudsete meetoditega saadakse siiski üksnes piiratud ettekujutus kanakulli jaoks olulistest
elupaigatunnustest, sest suur osa selle varjuliselt tegutseva linnu liikumistest jääb
märkamatuks. Tänapäeval on tõhusaimaks uurimisvahendiks GPS-saatjad, mis määravad
kindlaks looma linnu teatud ajavahemike tagant ja edastavad andmed uurijale. Kogutud
andmete põhjal on võimalik hinnata nii kodupiirkonna suurust kui mõõta selle erinevate
osade kasutamise intensiivsust. Kodupiirkonna kasutamist geoinformatsiooniliste
andmekogudega võrreldes leitakse elupaiga parameetrid, mida linnud oma tegevuste
käigus eelistavad või väldivad. GPS-saatjad võimaldavad koguda objektiivset infot ka
kanakullide hukkumise kohta, mille kohta on Eestis seni kogutud andmeid juhuleidude
põhjal (Lõhmus 2004, Leivits 2019).
Eestis olid seni GPS-saatjatega märgistatud vaid üksikud kanakullid (Mirski & Väli
2021, Kanakulli kaitse tegevuskava 2022). Mujal Euroopas ning Põhja-Ameerikas on
kanakulli telemeetria-uuringuid tehtud küllalt palju (Kenward 2006, Kanakulli kaitse
tegevuskava 2022, Grosberg 2023), kuid kõik seniavaldatud Euroopa tööd põhinevad
väikese andmemahuga ja suhteliselt ebatäpsel raadiotelemeetrial (Grosberg 2023). Niisiis
on uued GPS-põhised elupaigaanalüüsid üle-euroopaliselt olulise tähtsusega. Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida GPS-saatjate abil kanakulli
elupaigakasutust ning hukkumise põhjuseid Eestis. Uuring on osaks kehtiva kanakulli
kaitse tegevuskava II prioriteediklassiga tegevustest „Uuringud elupaigakasutuse
selgitamiseks“ ja „Uuring kanakulli vaenamisest ja pesapaikade vabatahtliku kaitse
võimalustest”.
Finantseerija: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Finantseerija: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kirjeldus
Märksõnad
kanakull, elupaigad, elupaigakaitse, liigikaitse, hukkumine, uuringute aruanded