Fireworks related equine noise anxiety in Finland and Sweden
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadav alates
04.09.2020
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
In companion animals fireworks are well known to inflict noise anxiety and even though less
is found in the literature, equine noise anxiety is a well-recognised problem among horse
owners. Aims of the present study were to evaluate prevalence of equine fireworks related
noise anxiety in Finland and Sweden, to explore possible factors associated with noise
anxiety and with severity of noise anxiety, and to describe the current management strategies
used by owners. Online surveys among horse owners were conducted in Finland (September
2018) and Sweden (January 2019).
Reported prevalence of noise anxiety during the previous New Year’s Eve in Finland and
Sweden were 30% (95% CI 24.7-36.1) and 55% (95% CI 50.3-59.1), respectively. Among
horses with noise anxiety 25% and 56% were reported to have severe anxiety signs in Finland
and Sweden, respectively. Location of the stable was associated with reported noise anxiety.
Horse owners in urban areas had a six times higher risk of reporting noise anxiety compared
to horse ownersliving on the countryside (OR 6.34, 95% CI 1.50-26.82; p = 0.012). However,
only 12 horses were reported to live in an urban area. Owning two or more horses was found
to increase the likelihood of reporting noise anxiety (OR 2.04, 95% CI 1.48-2.79; p < 0.001)
and severe anxiety signs (OR 2.27, 95% CI 1.29-3.98; p = 0.004). Other factor associated
with severe noise anxiety in both populations were the following; increased length of anxiety
signs, injury during noise anxiety, the level of firework sounds on the property and
willingness to use prescription drugs for treatment.
General anxiousness being the most reported sign of noise anxiety in both surveys, other
frequently mentioned signs were decreased appetite, diarrhoea or increased defecation,
running in the box and sweating. Management strategies, most commonly used in both
countries were keeping the horse inside the stable and playing music throughout the night,
however the effectiveness of the strategies was reported to be variable. Since many horse
owners perceive firework related noise anxiety to be a health concern, it is crucial that the
owner could consult their veterinarian to find the best management strategy for their horse.
Lemmikloomadel on ilutulestikuga seotud müratundlikkus levinud häire ja hobuste müratundlikkus hobuseomanike seas hästi tuntud probleem. Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata hobuste ilutulestikuga seotud müratundlikkuse levimust Soomes ja Rootsis, uurida võimalikke müratundlikkusega ja tunnuste tugevusega seotud tegureid ning kirjeldada omanike kasutavaid meetmeid hobuse müratundlikkuse leevendamiseks. Hobuseomanike seas viidi läbi veebiküsitlused Soomes (september 2018) ja Rootsis (jaanuar 2019). Küsitlusele eelneval aastavahetusel esines hobuste müratundlikkust Soomes ja Rootsis vastavalt 30% (95% CI 24,7-36,1) ja 55% (95% CI 50,3-59,1). Müratundlikkusega hobuste seas esines tugevaid tundlikkuse tunnuseid Soomes 25% ja Rootsis 56%. Talli asukoht oli seotud müratundlikkusega. Linnapiirkondade hobuseomanikud raporteerisid maal elavate hobuste omanikega võrreldes rohkem müratundlikkust (OR 6,34, 95% CI 1,50–26,82; p = 0,012). Tuleb siiski arvestada, et ainult 12 hobust elas linnapiirkonnas. Kahe või enama hobuse omamine suurendas müratundlikkuse teatamise tõenäosust (OR 2,04, 95% CI 1,48- 2,79; p < 0,001) ja tugevate tundlikkuse tunnuste esinemist (OR 2,27, 95% CI 1,29-3,98; p = 0,004). Tugevate tundlikkuse tunnuste esinemisega olid mõlemas populatsioonis veel seotud tunnuste esinemise pikem kestus, vigastus müratundlikkuse ajal, ilutulestikuga seotud müra kõrgem tase ja hobuseomanike soov kasutada retseptiravimeid müratundlikkuse korral. Üldine ärevus oli mõlemas uuringus kõige sagedamini hobustel esinev müratundlikkuse tunnus, muudeks sagedamini mainitud tunnusteks olid söögiisu vähenemine, kõhulahtisus või suurenenud roojamine, lattris ringi jooksmine ja higistamine. Mõlemas riigis kõige sagedamini kasutatavad meetmed müratundlikkuse tunnuste leevendamiseks ilutulestiku ajal olid hobuse hoidmine tallis ja tallis kogu öö muusika mängimine, kuid nende meetmete tõhusust hinnati erinevalt. Kuna paljud hobuseomanikud peavad ilutulestikuga seotud hobuste müratundlikkust terviseprobleemiks, on oluline, et omanik konsulteeriks oma loomaarstiga parimate meetmete leidmiseks müratundlikkuse tunnuste leevendamiseks.
Lemmikloomadel on ilutulestikuga seotud müratundlikkus levinud häire ja hobuste müratundlikkus hobuseomanike seas hästi tuntud probleem. Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata hobuste ilutulestikuga seotud müratundlikkuse levimust Soomes ja Rootsis, uurida võimalikke müratundlikkusega ja tunnuste tugevusega seotud tegureid ning kirjeldada omanike kasutavaid meetmeid hobuse müratundlikkuse leevendamiseks. Hobuseomanike seas viidi läbi veebiküsitlused Soomes (september 2018) ja Rootsis (jaanuar 2019). Küsitlusele eelneval aastavahetusel esines hobuste müratundlikkust Soomes ja Rootsis vastavalt 30% (95% CI 24,7-36,1) ja 55% (95% CI 50,3-59,1). Müratundlikkusega hobuste seas esines tugevaid tundlikkuse tunnuseid Soomes 25% ja Rootsis 56%. Talli asukoht oli seotud müratundlikkusega. Linnapiirkondade hobuseomanikud raporteerisid maal elavate hobuste omanikega võrreldes rohkem müratundlikkust (OR 6,34, 95% CI 1,50–26,82; p = 0,012). Tuleb siiski arvestada, et ainult 12 hobust elas linnapiirkonnas. Kahe või enama hobuse omamine suurendas müratundlikkuse teatamise tõenäosust (OR 2,04, 95% CI 1,48- 2,79; p < 0,001) ja tugevate tundlikkuse tunnuste esinemist (OR 2,27, 95% CI 1,29-3,98; p = 0,004). Tugevate tundlikkuse tunnuste esinemisega olid mõlemas populatsioonis veel seotud tunnuste esinemise pikem kestus, vigastus müratundlikkuse ajal, ilutulestikuga seotud müra kõrgem tase ja hobuseomanike soov kasutada retseptiravimeid müratundlikkuse korral. Üldine ärevus oli mõlemas uuringus kõige sagedamini hobustel esinev müratundlikkuse tunnus, muudeks sagedamini mainitud tunnusteks olid söögiisu vähenemine, kõhulahtisus või suurenenud roojamine, lattris ringi jooksmine ja higistamine. Mõlemas riigis kõige sagedamini kasutatavad meetmed müratundlikkuse tunnuste leevendamiseks ilutulestiku ajal olid hobuse hoidmine tallis ja tallis kogu öö muusika mängimine, kuid nende meetmete tõhusust hinnati erinevalt. Kuna paljud hobuseomanikud peavad ilutulestikuga seotud hobuste müratundlikkust terviseprobleemiks, on oluline, et omanik konsulteeriks oma loomaarstiga parimate meetmete leidmiseks müratundlikkuse tunnuste leevendamiseks.
Kirjeldus
Final Thesis
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, hobune, müratundlikkus, ilutulestik