Andmebaasi logo
 

Mitigation of nitrous oxide emissions from arable soils

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2022

Kättesaadav alates

Autorid

Escuer Gatius, Jordi

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Estonian University of Life Sciences

Abstrakt

The need to reduce emissions of greenhouse gases responsible for global warming of the planet is generally acknowledged. Agriculture is the main anthropogenic source of non-CO2 emissions, which include N2O and CH4. Anthropogenic emissions represent approximately half of the total global N2O emissions, and agriculture is responsible for around two-thirds of those emissions. This is especially important because N2O has a global warming potential 273 times that of CO2 and is currently the main stratospheric ozone-depleting substance. The aim of this PhD thesis was to contribute to the understanding mechanisms behind N2O emissions and in the mitigation potential of N2O emissions of biochar and the nitrification inhibitor DMPP. Field emissions were driven by organic fertilization and freeze-thaw events. Organic fertilization increased N2O emissions in all cases, but mineral fertilization did not immediate increase emissions. Fresh rapeseed and rye residues incorporation into the soil increased N2O emissions with similar emissions to those measured for organic fertilization, while wheat straw incorporation did not increase emissions. The studied mitigation tools did not reduce N2O emissions. Emissions coming from denitrification, due to the environmental and field conditions, resulted in ineffectiveness of the nitrification inhibitor, with differences in N2O emissions attributable to differences in soil water content. High temperature hay biochar application, on the other hand, increased N2O emissions, which is explained by the release of C and N from the applied biochar. This research highlights the importance of the relationships between soil amendment properties and soil N2O emissions, and finally the moment of application. Research on mitigation tools should focus on developing effective farmer-oriented tools that consider amendment characteristics, soil properties and weather conditions.
Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris, mis on tinginud Maa globaalse soojenemise, on üks suurimaid keskkonnaprobleeme. Kolme peamise kasvuhoonegaasi (süsihappegaasi CO2, dilämmastikoksiidi e naerugaasi N2O, ja metaani CH4) kontsentratsioon on suurenenud alates tööstusrevolutsiooni algusest. Maalt atmosfääri lenduvast N2O kogusest on ligikaudu 50% inimtekkeline, sellest omakorda umbes kaks kolmandikku on pärit põllumajandusest. Lämmastikukadu põllumajanduses, näiteks liigne N2O lendumine ja NO3 leostumine on suur oht keskkonnale ja põllumajanduse jätkusuutlikkusele. Seetõttu otsitakse lahendusi, kuidas saagikust säilitades vähendada väetiste kasutamisega kaasnevat N2O lendumist. Käesoleva uurimuse eesmärk on avardada põllumajanduses teadmisi N2O lendumise mehhanismide ja eraldumise vähendamise strateegiate kohta, eriti orgaaniliste väetiste ja lisandite kasutamise korral. Uurimistöö annab uudset teadmist biosöe, taimejäänuste ja nitrifikatsiooni inhibiitori mõjust N2O lendumisele ning pakub intensiivselt majandatud rapsipõllu näitel Eestis esmakordselt empiirilist tõendust agroökosüsteemi olulisematest lämmastikuvoogudest. Käesoleva töö tulemused olid esimesed, mis otseselt kvantifitseerisid põllumuldade N2O heitkoguseid Eestis ning avardasid teadmisi nitrifikatsiooni inhibiitori DMPP ja biosöe potentsiaali kohta N2O heitkoguste reguleerimisel. Kuigi DMPP ja biosöe kasutamist lämmastikukao vähendamiseks on varemgi uuritud, näitasid siinsed tulemused, et mullastikklimaatilistest tingimustest sõltuvalt ei pruugi nende positiivne mõju avalduda.

Kirjeldus

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agriculture.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

Märksõnad

dissertatsioonid, dissertations, põllumullad, kasvuhoonegaasid, dilämmastikoksiid, heitkogused, Eesti, field soils, greenhouse gases, nitrous oxide, pollution emissions, Estonia

Viide

Kollektsioonid