Andmebaasi logo
 

Soojussalvesti energiaarvestina

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2016

Kättesaadav alates

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Küttesüsteemides on soojusenergia mõõtmiseks kasutusel soojusarvestid. Tegemist on seadmetega, mis mõõdavad soojust kandva vedeliku hulka ning vedeliku temperatuuri enne soojust tarbivasse süsteemi sisenemist ning pärast süsteemist väljumist. Seeläbi on seadmel võimalik arvutada läbivoolanud energiahulk. Töös prooviti välja töötada energiaarvestit, mida oleks lihtne paigaldada kas olemasolevatele või rajatavatele küttesüsteemidele. Lahendusena katsetati energiaarvestit, mille toimimiseks paigaldati akumulatsioonimahutile kolm digitaalset temperatuuriandurit tavapäraselt mahutitel olemasolevatesse sisenditesse. Andurite abil oli süsteemi parameetreid teades võimalik arvutada mahutisse salvestunud energia. Kolme anduri abil mõõdetud tulemusi võrreldi mahutil paiknevate 15 temperatuurianduriga. Et muuta mõõdetud tulemusi sarnasemaks 15 anduri abil mõõdetud tulemustega, leiti nende vahel lineaarne seos. Katsetustest selgus, et kasutades lineaarse seose abil leitud võrrandit, muutuvad tulemused sarnasemaks, kui akumulatsioonimahutisse on salvestunud piisavalt soojusenergiat. Hetkelise katla väljundvõimsuse kirjeldamiseks selline süsteem ebatäpsuste tõttu ei sobi. Mõõtelahendust katsetati kahe mahutiga, kusjuures ühe mahutiga ei olnud võimalik saada soovitud tulemusi. Et energiaarvestit kasutada reaalses küttesüsteemis koos tarbijatega, läheb vaja hoone tarbimise mudelit sõltuvalt välistemperatuurist.
A traditional energy meter measures the flow amount of a liquid and the temperature going in to and out from a system. Based on that, it can calculate the amount of energy consumed. An alternative could be a system, where three temperature sensors are placed on an accumulation tank and based on the parameters of the system, the amount of energy stored could be calculated. The tests were carried out in Estonian University of Life Sciences’ boiler laboratory and in an apartment building in the city of Tartu. To get an understanding of how accurate such a system could be, it was compared to fifteen sensors placed on the same accumulation tank. Based on the data gathered, a linear correlation was formed, to make the readings of the three sensors more in line with the readings from the fifteen sensors. As a result the readings modified with the found equation made the results measured with three sensors more in line with the readings taken from the fifteen sensors when enough energy was stored in the tank. This kind of a measurement system isn’t suitable for measuring the output power of a boiler. The measurement system was tested using two accumulation tanks, however one of the tanks did not give the desired results. To use this kind of a system, one would need to model the thermal energy consumption of a building based on the outside temperature.

Kirjeldus

Märksõnad

soojusenergia, kulumõõturid, katelseadmed, akumulatsioonimahutid, temperatuuriandurid, magistritööd

Viide

Kollektsioonid