Andmebaasi logo
 

Tselluvill ja selle omadused ning kasutamise võimalused välispiirete soojustamisel

Lühendatud kirje lehekülg
dc.contributor.advisorMiljan, Martti-Jaan
dc.contributor.advisorMiljan, Jaan
dc.contributor.authorSmoljakova, Kätlin
dc.date.accessioned2015-06-05T06:07:02Z
dc.date.available2015-06-05T06:07:02Z
dc.date.defensed2015-06-09
dc.date.issued2015
dc.description.abstractÜhiskonnas, mis on muutunud väga tundlikuks keskkonnamõjude suhtes, püütakse leida pidevalt võimalusi tarbijate keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Selleks püütakse leida erinevaid võimalike variante materjalide taaskasutamiseks ka ehituses. Hoonete soojustamisel kasutatav vanapaberist toodetud tselluvill on oma omadustelt sarnane tööstuslikult toodetud mineraalvilladega. Käesolevas lõputöös uuritakse hoonete soojustamiseks kasutatavat kuiv- ja märgmeetodil paigaldatud tselluvilla. Lõputöös püstitatud eesmärgid on: • Tselluvilla vajumised, sõltuvalt suhtelise õhuniiskuse ja temperatuuri muutusest; • Tselluvilla vajumised mehaaniliste mõjutuste tõttu; • Tselluvilla soojustehniliste omaduste uurimine erinevate paigaldusviiside puhul. Lõputöö käigus jälgiti standardites ettenähtud metoodikaid ning koostati vastavad katsete skeemid. Katsetel seinaelementidega uuriti tselluvilla vajumisi erinevate tegurite koosmõjumisel. Esimeste katsete tulemusena selgus, et seinaelementidesse puhutud soojustusmaterjal vajus kõige rohkem esimesel perioodil. Teisel katse perioodil villa vajumised aeglustusid ning kohati isegi peatusid. Seega võib arvata, et kõige suuremad tiheduse muutused soojustusmaterjalis võivad tekkida esimesel aastal peale seinakonstruktsiooni paigaldamist. Teise katses käigus uuriti tselluvilla vajumeid kukkumiskatsel, mis imiteeris hoone kasutamisel tekkivaid mõjusid. Katsetulemustest selgus, et hoone ekspluatatsiooni käigus tekkivate vajumite ennetamiseks on vaja paigaldada kuivmeetodil puhutud tselluvill tihedusega vähemalt 80 kg/m3 ning märgmeetodil puhutud tselluvilla paigaldustihedus peaks olema vähemalt 30 kg/m3 . Kolmanda katse käigus uuriti tselluvilla soojustehnilisi näitajaid vastavalt paigaldus meetodile. Katsetest võib järeldada, et märgmeetodil puhutud tselluvilla, mille tihedus oli väiksem kui kuivmeetodil puhutud villal, olid soojustehnilised omadused on mõnevõrra paremad. Kuivapaigaldatud villa λ10 = 0,047 W/mK ja märgpaigaldatud villa λ10 = 0,042 W/mK.est
dc.description.abstractEnergy efficiency in buildings and an ecological footprint of the construction industry has become more and more considerable. Construction activities have led to a continuous decrease of the resources and forced society to think about reuse and environmentally friendly use of materials. Waste paper recycled cellulose insulation material is a good possibility to replace industrial insulation in building envelope. The properties of blown cellulose are similar to the properties of the industrial insulation materials and thus it is possible to use it for renovating of old buildings or insulating new houses. In master thesis required installation technology and standard test methodology were used and settlements of blown cellulose have been studied in wall structures. The main aims of master thesis were to determine: Cellulose settlements by changing the relative humidity and temperature, Determination of blown and sprayed cellulose settlements using impact excitation device, Determination of thermal properties of blown and sprayed cellulose depending on different density and application technology. In the first chapter the general characteristics of cellulose, installation technologies and methodologies to determine cellulose settlements over time were described. This part is review of literature sources disserting scientific articles and descriptions of the tests. In the second chapter cellulose settlements using impact excitation device were investigated. The first test results showed that wet sprayed cellulose with final density of 36,9 kg/m3 settled about 6,4 mm. Dry blown cellulose with final density of 74,86 kg/m3 settled about 70,8 mm. The reason for so big settlements was probably non-sufficient density of the cellulose. To solve out the sufficient density of dry blown cellulose the next tests were done changing the density of dry cellulose. The result was that the adequate density of dry sprayed cellulose should be at least 80 kg/m3 , as for wet blown cellulose the density 30 kg/m3 was sufficient. The third chapter examines thermal properties of the cellulose depending on the method of application. The results show that wet sprayed cellulose is more suitable for insulating the frame structures than dry blown cellulose. Thermal conductivity of dry sprayed cellulose was λ10 = 0,047 W/mK and thermal conductivity of wet blown cellulose was λ10 = 0,042 W/mK.eng
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2356
dc.subjectsoojustusmaterjalidEST
dc.subjecttselluvillEST
dc.subjecttihedusEST
dc.subjectvajumidEST
dc.subjectsoojusjuhtivusEST
dc.subjectpaigaldamineEST
dc.subjectkatsedEST
dc.subjectmagistritöödEST
dc.titleTselluvill ja selle omadused ning kasutamise võimalused välispiirete soojustamiselest
dc.title.alternativeCellulose fibers and its properties and using for the envelope insulationeng
dc.typeMaster Thesis

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt
Nimi:
Kätlin_Smoljakova_2015MA_EH_täistekst.pdf
Suurus:
4.38 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
Täistekst
Lae alla

Kollektsioonid

2. Magistritööd