Andmebaasi logo
 

Genotüübi ja väetamise mõju mustikaviljade keemilisele koostisele maheviljeluse tingimustes

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2017

Kättesaadav alates

Autorid

Leit, Iris

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Tootjatele on paremaks protsessi planeerimiseks vajalik erinevate sortide valik, samas tarbijad ootavad tervislikke marju, mis on kõrgete antioksüdatiivsete omadustega ja maitsvad. Antud töö eesmärgiks oli uurida genotüübi ja kahe maheviljelusse lubatud väetise mõju kultuurmustika viljade biokeemilisele koostisele mahajäetud freesturbavälja tingimustes. Eesmärkide saavutamiseks analüüsiti 2016. aastal Marjasoo talus katses oleva 10 genotüübi vegetatiivseid näitajaid ja 5 genotüübi viljade biokeemilist koostist. Uurimuse hüpotees oli sõnastatud järgnevalt: kultuurmustika genotüüp ja kasutatud kaks väetist mõjutavad erinevalt nende marjade biokeemilist koostist maheviljeluse tingimustes. Lisaks omavad genotüüp ja väetised koosmõju mustikate biokeemilisele koostisele. Hüpoteesid leidsid kinnitust vaid osaliselt – väetistel erinevat mõju ega genotüübiga koosmõju marjade biokeemilisele koostisele ei leitud. Genotüüp mõjutas kõiki uuritud biokeemilisi näitajaid. Katses olnud kümnest genotüübist võib esile tõsta viis, millelt hoolimata ebasobivatest ilmastikutingimustest saadi saaki, need olid kloonid 7-03, 10-13, 10-00, 20-00 ja 23-00. Genotüüp mõjutas viljade massi, suurust ja biokeemilisi omadusi. Marja parameetrite suurenedes suurenes ka vilja mass ning suhkrute sisaldus. Orgaanilisi happeid oli kõige vähem klooni 7-03 ja enim klooni 20-00 marjades. Antioksüdatiivsete omadustega ühendite sisalduse poolest eristusid kaks klooni 10-13 ja 20-00.
The choice between different varieties is important for producers in order to better plan the process, and at the same time consumers expect healthy berries which have high antioxidants content and a great taste. The goal of the thesis at hand is to research the effect of genotype and the two allowed fertilisers in organic farming to the biochemical composition of blueberry cultures when grown in the conditions of a harvested peat fields. To achieve said goals, the author analysed the vegetative indicators of 10 genotypes tested in Marjasoo farm in 2016 and the biochemical composition of genotypes of 5 different fruits. The research hypothesis was worded as follows: the genotype of blueberry cultures and the two fertilisers used, affect the biochemical composition differently in organic production conditions. In addition, the genotype and fertilisers have interaction on the biochemical composition of blueberries. The hypotheses found only partial confirmation as the fertilisers had no separate effects either with or without the genotype and had no interaction to the biochemical composition of berries. Genotype affected all researched biochemical indicators. Out of the ten genotypes used in the experiment, we can highlight five, which bore berries despite the unsuitable climatic conditions, which were the clones 7-03, 10-13, 10-00, 20-00, and 23-00. Genotype affected the mass of the berries, their size, and biochemical properties. When the parameters of the berry increased, so did the mass of the berry as did the sugar content. The least amount of organic acids was in the clone 7-03 and the most in the berries of the clone 20-00. Two clones (10-13 and 20-00) differentiated from the rest by their antioxidants content.

Kirjeldus

Magistritöö Aianduse õppekaval

Märksõnad

magistritööd, kultuurmustikas, suhkrud, orgaanilised happed, fenoolide üldsisaldus, C-vitamiin, askorbiinhape

Viide

Kollektsioonid