Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile : uuring Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine tarbeks : uuringu aruanne
Laen...
Kuupäev
2010
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Kvaliteetse ja nõudlusele orienteeritud nõuandeteenuse laiem levik on Eesti põllumajanduse arenemise seisukohast väga oluline. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) meetme 1.3 Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine eesmärgiks on toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust. Küsitluse momendil jagunesmeede kaheks tegevuseks. Meetme esimese tegevusega toetataksepõllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamist (tegevustrakendatakse alates 2008. aastast), mille eesmärgiks onnõuande pakkumise soodustamine ettevõtjate tegevuse vastavusse viimiseks kohustuslikke majandamisnõudeid, häid põllumajandus-jakeskkonnatingimusi ning töötervishoiu ja tööohutusnõudeid silmas pidades ning et ettevõtjad saaksid oma ettevõtet või tegevusi paremini majandada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades. Seega ontegevuse sihiks aidata põllumajandusettevõtjatel ja erametsaomanikel katta kulusid, mis tekivad nõuandeteenusekasutamisest, et arendada ettevõtete üldist toimimist ning ühtlasi tõsta põllumajandustootjate teadlikkust erinevatest nõuetest. Tegemist on investeeringutoetusega, st taotleja saab toetuse kätte peale nõuande eest tasumist. Meetme teise tegevusega toetataksenõuandesüsteemi arendamist nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamisel. Tegevust rakendatakse alates 2007. aastast. Põllu-ja maamajanduse nõuandesüsteemi kuulub Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandesüsteemi koordineeriv keskus (edaspidi koordineeriv keskus) ja 15 maakondlikku nõuandekeskust, mis on oma olemuselt iseseisvad üksused ning tulenevalt maakonna spetsialistide aktiivsusest ja ajalooliselt väljakujunenud olukorrast on kas iseseisvad juriidilised isikud või seotud talu-või tootjate liitudega. Nõuandeteenust osutavad nõuandekeskusega lepingulises suhetes olevad konsulendid. Iga keskusejuures tegutsevadvähemalt taimekasvatuse, loomakasvatuse ja finantsmajanduse valdkondades kutseomandanud konsulendid. Varasemates nõustamisvajadust, nõuandeteenust ja –süsteemi puudutavates uuringutes on analüüsitud nõuandeteenuse kasutajate rahulolu ja vajadust nõuandeteenuse järele, kuid samas pole selget ülevaadet teenuse mõjust ettevõtjate majandustegevusele. Antud uuringu eesmärgiks on saada tagasisidet põllumajandustootjatelt, erametsa valdajatelt ja nõuandeteenuse pakkujatelt meetme 1.3 kohta ning analüüsida, millist mõju avaldab meetme 1.3 nõuandetoetus (edaspidi nõuandetoetus) põllumajandus-ja metsamajandusettevõtjate majandustegevusele. Uuring annab ülevaate nõuandeteenuse kvaliteedist, pakkumisest ning kasutamisest ettevõtjate seas, teenuse perspektiividest ning vajadusest teenuse järele. Uuringu ülesanne on: 1. Hinnata meetme vastavust sihtrühmale (põllumajandustootjad ja erametsa valdajad) ning hinnata meetme rakendamise vastavust meetme eesmärkidele; 2.Hinnata meetme rakendamise mõju toetuse saajate majandustegevusele; 3.Anda ülevaade nõuandeteenuse kvaliteedist, kasutamisest, efektiivsusest ning selle vastavusest vajadusele; 4.Hinnata nõuandeteenuse vajadust tulevikus. Uuringu valimisse kuulusid kõik meetme 1.3 põllumajandustootjatest ja erametsa valdajatest toetuse taotlejad, kes olid seisuga 30.04.2010 toetust taotlenud (siia kuulusid 02.01.2008–30.11.2008 ja 02.01.2009–30.11.2009 toimunud taotlusvooru ning osaliselt ka 02.01.2010-30.11.2010 toimuva taotlusvooru toetuse taotlejad) ning 2010. aasta kevade seisuga koordineeriva keskuse andmebaasisolevad kutse omistanudnõuandeteenuse pakkujad (edaspidi konsulendid). Kuna üldjuhul kõikidele meetmest 1.3 toetuse taotlejatele ka toetus määratakse, nimetatakse edaspidi toetuse taotlejaid toetuse saajateks. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis veebiküsitlusena eFormulari küsitluskeskkonnas. Kaks erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult Põllumajandusministeeriumiga (edaspidi PM) MAK esimese, kolmanda ja neljanda telje püsihindaja Eesti Maaülikool (edaspidi püsihindaja), vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile, arvestades seejuures MAK vahehindaja (Ernst & Young Baltic AS) ettepanekute ja arvamustega. Küsitlus toimus 04.06.2010-06.07.2010. Küsitlemise korraldas püsihindaja. Hinnangute andmisel lähtusid küsitletavad oma kogemustele nõuandetoetuse ja muu nõuandeteenuse kohta, mille olid aastatel 2007-2010 toetuse saajad saanud ning konsulendid pakkunud. Majandusnäitajate analüüsil kasutati lisaks küsitlusandemetele äriregistrist toetuse saajate 2008. ja 2009. aasta majandusaasta aruannetest kogutud andmeid. Tulenevalt uuringu eesmärgist analüüsiti nõuandetoetust saanud ettevõtjate hinnanguid aastatel 2007-2010 saadud nõuandeteenuse mõjude kohta ning toetatud ettevõtjate 2008. ja 2009. aastate majandusnäitajaid. Saadud tulemusi võrreldi püsihindamise aastaaruandes kajastatud näitajatega ning põllumajandussektori keskmiste vastavate näitajatega Statistikaameti (edaspidi ESA) andmetele tuginedes.Peale selle kasutati võrdlusandmetena alates 2007. aastast PM tellimusel valminud nõustamisvajadust, nõuandeteenust ja –süsteemi puudutavate uuringute tulemusi. Aruandes on tulemused esitatud kogu Eesti kui terviku kohta ning lisaks võrreldud erinevate sihtgruppide lõikes (toetuse saajad ja konsulendid ning toetuse saajad on omakorda jagatud peamise tegevusala alusel viide gruppi: piimatootja, segatootja, loomakasvataja, taimekasvataja ja muu). Jälgimise hõlbustamiseks varustati alapeatükid võrdlevate andmetega tabelkujul, andmete võrdlusmomendid varasemate uuringutulemustega tähistati tekstis tumeda kirjaga ning vahejäreldused toodi välja iga peatüki lõpus. Uuringu aruanne jaguneb kolmeks osaks. Esimene osa puudutab uuringu valimi kujunemist, andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. Teises osas kajastub toetuse saajate üldiseloomustus. Kolmas osa puudutab nõuandeteenuse kasutamist praegu ja tulevikus. Neljas osa käsitleb nõuandeteenuse mõju toetuse saajate majandustegevusele. Aruande lõpus on toodud kokkuvõte, järeldused, ettepanekud, kasutatud materjalide loetelu ning lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeedid ja küsimustikuga saadud lahtiste küsimuste vastused. Aruande koostasid EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötajad Kersti Aro (küsitlusandmete analüüs) ja Jaana Prants (toetuse saajate majandusnäitajate analüüs).
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
põllumajandustootjad, metsaomanikud, nõuandesüsteemid, küsitlusuuringud, uuringute aruanded, Eesti