Andmebaasi logo
 

Väikeelamu kütteseadmete võrdlev analüüs

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Varasematel aastatel tehtud küttesüsteemide võrdlustest tuleb välja, et kõige odavam on kütta maasoojuspumbaga ning samas kõige kallim on soetada maasoojuspumba süsteemi. Maasoojuspumpa soovitati suurematele elamutele küttepinnaga alates 150 m2. Elamu soojuskaod määrati vastavalt piirete materjalidele, ventilatsioonile, infiltratsioonile ja soojale tarbeveele. Elamu aastaseks soojuskaoks leiti 12 MW·h, millest sooja vee moodustab 1,5 MW·h. Kütteviisidest osutus kõige soodsamaks hakkepuiduga kütmine, energiaühiku hinnaga 0,038 €/kW·h ning aastase kütuse maksumusega väikeelamule 453 €. Puiduhakkega kütmisele järgnesid maasoojuspump, 0,052 €/kW·h, ning suhteliselt võrdsed olid alumise põlemisega katlaga (puugaasikatlaga) kütmine, 0,055 €/kW·h, ja õhk-õhk soojuspump koos halupuidukatlaga (ülemise põlemisega katel), 0,056 €/kW·h, graanulikatlaga, 0,055 €/kW·h, ning gaasikatlaga, €/kW·h. Valitud väikeelamule kõige odavamete soetuskuludega on elektriga kütmise süsteem, alates 833 € kuni 2851 €-ni. Elektriga kütmise süsteemile järgnes õhk-õhk soojuspump ilma lisaküttesüsteemideta, 1129…2126 € ning õhk-vesi soojuspump, 2025…7930 € ja ülemise põlemisega katel, 4453…9356 €. Soetuskulude alla loeti nii kütteallikat kui kõike vajaliku kütmiseks kuni paigalduseni, välja arvatud soojuse jaotamise süsteem. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused, mille järgi elamu omanik peab tegema küttesüsteemi valikul. Tahkeküttekatlad on keskmise hinnaklassiga ja keskmiste püsikuludega (välja arvatud puiduhakkekatel) kuid nõuavad kütuse ladustamise ruumi ning rohkem füüsilist tööd, eriti halupuidukatlad. Gaasikatelt on mugav kasutada, üle keskmiste püsikuludega, kuid soetamisel peab arvestama gaasitrassi olemasoluga lähiümbruses, mille kaugusest oleneb ka soetamise hind. Maasoojuspump on odavate püsikuludega, lihtne kasutada ja keskmise hinnaklassiga. Õhk-vesi soojuspump on keskmiste püsikuludega, lihtne kasutada ning keskmise või alla keskmise hinnaklassiga, kuid vajab suurte külmadega lisakütet. Õhk-õhk soojuspumpa on odav soetada ja keskmiste püsikuludega, kuid vajab suurte külmadega lisakütet ning ei ole võimalik soojendada tarbevett. Leitud tulemusi on võimalik kasutada ka teiste sama tüüpi hoonete küttesüsteemide valikul. Küttesüsteemide soetamise hindade juures tuleb jälgida süsteemide võimsusi, sest mida suurema küttevajadusega hoone, seda suuremad on ka küttesüsteemide võimsused. Uuritavale väikeelamule valiti välja alumise põlemisega katla süsteem võimsusega 37 kW ning akumulatsioonipaagi suurusega 3429 l. Alumise põlemisega katla süsteemi valikul said otsustavaks elamu asukoht, oma puidu olemasolu, küttepuude ladustamise võimalus, elamu suurenemise võimalus tulevikus, madalad küttekulud ning keskmised soetamise kulud. Samuti on eeliseks hilisem automatiseerimise võimalus sobiva põleti (näiteks puidugraanuli või hakkepuidu põleti) lisamisega. Valitud väikeelamu on ümberehitatav ning olemasoleva kehtiva elektrilepinguga, peakaitse suurusega 50 A. Elektriprojekt koostati väikeelamule ja kõrvalhoonele. Kogu elamu tarbitavaks võimsuseks leiti 15,86 kW, millest ainult väikeelamu võimsuse moodustab 10,19 kW. Elamu liitumiskilp alajaamast asub 640 m kaugusel ning kõige kaugeim tarbija liitumispunktist asub 76 m kaugusel. Pingekadu kõige kaugeimas tarbijas, alates liitumispunk72 tist, leiti 2,9 %. Vähimaks lühisvoolu suuruseks kaugeimas tarbijas , alates alajaamast, leiti 233 A. Edaspidist uurimist vajaks kildlasti erinevat tüüpi ja võimsustega soojuspumpade kasutamise kulude määramist Eestis, sest nende soojustegur, COP arv, sõltub mitmest kasutamise tingimusest, mis võivad suurel määral kulusid suurendada. Samuti vajaks uurimist erinevate küttesüsteemidega seotud püsikulud pikemas perioodis seoses seadmete purunemise ja väljavahetamisega.
Most of the energy consumed by residential building goes to heating, which generally is more than 70%. Therefore, it is reasonable to heat the building in the most advantageous way. Along with the opening of Estonian electricity market, the electricity price and con-sequently the costs of using heat pumps driven by electric power have increased. The aim of this study is to find out the most suitable heating equipment considering the price and other parameters for a small residential building and to design the electrical installations project for it. For the selection of heating system the heating load has been considered ac-cording to the materials used for the construction of the building. The building is in process of renovation, and has one and a half floors (the ground floor is built up) with floor area 118 m2. The heating systems including electrical heating, heat pumps, solid fuel and gas boilers were analysed. Various fuel prices and their calorific values and also system prices and efficiencies were investigated. Yields of energy per unit price and the annual fuel cost and system purchasing cost were found. To design the electrical installations project of the building, consumed electrical power, voltage losses and short circuit currents were found, to ensure the correct use of cables. According to the results, the annual heat load of the building is 12 MW·h. The most favorable fixed cost of heating is to use wood chips, but the initial deployment of an electrical heating system is the cheapest. In consideration of the pros and cons of various heating systems, the lower combustion boiler was found to be the most suitable heating system for the building. The electrical power needed for the building was found to be 15 kW, the voltage loss for farthest consumer connection point is 2.9 % and the most distant consumer short-circuit current is 233 A.

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd

Viide

Kollektsioonid