Andmebaasi logo
 

Sundasendite ergonoomikalised hindamismeetodid

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadav alates

09.09.2023

Autorid

Nellis, Kaie

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Füsioloogilised ohutegurid (korduvliigutused, sundasendid, raskuste käsitsi teisaldamine, raske füüsiline töö) põhjustavad Eestis enamiku tööga seotud haigustest. Selleks, et ergonoomikalised sekkumistegevused oleksid tõhusad ja aitaksid vähendada töötajate luu- ja lihaskonna kaebusi, on tööandjal vaja rakendada töökeskkonna riskianalüüsis metoodilist lähenemist. Paraku on Eestis probleemiks, et töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite riskihindamisel ei kasutata tõenduspõhiseid hindamismeetodeid. Magistritöö eesmärk oli esitada juhis sundasendi ergonoomikalise hindamismeetodi valimiseks riskihindamise praktikule, et edendada füsioloogiliste ohutegurite tõenduspõhiste hindamismeetodite kasutamist praktikas. Töös analüüsiti kahteteist sundasendi hindamismeetodit: OWAS, PATH, RULA, REBA, NERPA, ISO 11226, EN 1005-4, EAWS, PERA, RAMP II, KIM-ABP ja LUBA. Analüüsiti meetodite ülesehitust ja vastavust hindaja ootustele. Lisaks rakendati hindamismeetodeid ühe tööasendi ja ühe tööprotsessi hindamisel. Tulemustest selgus, et ükski meetod ei ole nii universaalne, et sobiks iga tööasendi või tööülesande hindamiseks. Sobiva meetodi valimisel peaks riskihindamise praktik vastama järgmistele küsimustele: 1) mis on riskihindamise eesmärk (esmane hindamine või põhjalik analüüs)?; 2) millised on ressursid (aeg, hindaja teadmised ja oskused)?; 3) millise iseloomuga tööd hinnatakse (tööasend istudes või seistes, suur koormus kätele jne). Selle teadmise põhjal saab valida kõige sobivama hindamismeetodi. Riskihindaja peaks oskama kasutada 4-6 hindamismeetodit, mis sobiksid erineva iseloomuga tööde hindamiseks (asend või asendid tegevustes, tööasend istudes või seistes, jne). Sobivad hindamismeetodid vähem kogenud hindajale on RULA, REBA, NERPA ja KIM-ABP. Lisaks nendele sobivad kogenud ja väljaõppega hindajale meetodid RAMP II, ISO 11226 ja PERA, juhendi kättesaadavuse korral ka EAWS. RAMP II on uuritud meetoditest kõige laiaulatuslikum ning eelistatuim hindamismeetod. Uuritud meetodite valikust ei soovita kasutada meetodit LUBA, kuna see on asendi hindamiskriteeriumites liialt julge ja tõenäoliselt alahindab sundasendiga seotud terviseriske. Magistritöö on täienduseks Aile Viksi magistritööle raskuste käsitsi teisaldamise hindamismeetoditest ja Merili Ilvese magistritööle korduvliigutustega tööülesannete hindamismeetoditest, mis annavad kokku ülevaatliku õppematerjali füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks tudengitele, riskihindamise praktikutele, valdkonna üle järelevalvet teostavatele inspektoritele ja teistele huvilistele. Sundasendite hindamismeetodite laialdase kasutamise soodustamiseks on ettepanek tõlkida eesti keelde hindamismeetodid RAMP II, ISO 11226, PERA, NERPA ja KIM-ABP.
Most occupational diseases in Estonia are caused by physiological hazards such as repetitive movements of the same type, postural load, manual handling, and heavy physical work. It is necessary for employers to use a methodological approach when conducting risk assessments. This approach provides an opportunity to plan effective ergonomic interventions that reduce or prevent musculoskeletal disorders. In Estonia, there is a lack of evidence-based ergonomical assessment methods being used. The aim of master`s thesis was to propose ergonomic assessment methods for risk assessment practitioners to assess postural load and thereby improve the practical usage of evidencebased ergonomic assessment methods. Twelve postural load assessment methods were analyzed: OWAS, PATH, RULA, REBA, NERPA, ISO 1226, EN 1005-4, EAWS, PERA, RAMP II, KIM-ABP, and LUBA. The study compared the structure of these methods and how well they met the expectations of method users. Assessment methods were applied to evaluate both a single posture and variable postures during tasks over an extended period. The results showed that no single method is universally suitable for evaluating every work posture or work process. When choosing a suitable method, the risk assessor should consider the following questions: 1) What is the purpose of risk assessment (primary assessment or in-depth analysis)?; 2) What resources are available (time, assessor` knowledge)?; 3) What kind of work is being assessed (sitting, standing, heavy load on hands). This knowledge will help in selecting the most suitable assessment method. Risk assessment practitioners should be skilled in using 4-6 different methods. For inexperienced risk assessment practitioners, suitable methods include RULA, REBA, NERPA, and KIM-ABP. In addition to these, suitable methods for experienced risk assessment practitioners are RAMP II, ISO 11226 and PERA. EAWS is also suitable if a user manual is available. The method LUBA is not recommended for use because likely underestimates risks of postural load. This master these`s, along with Aile Viks` master`s theses on manual handling assessment methods and Merili Ilves` master`s thesis on repetitive movements assessment methods, provides methodological study material for students, risk assessment practitioners, occupational health inspectors, and others interested in this topic. To promote the usage of postural load assessment methods in practise, it is suggested to translate RAMP II, ISO 11226, PERA, NERPA and KIM-ABP into Estonian.

Kirjeldus

Magistritöö Ergonoomika õppekaval

Märksõnad

magistritööd, luu- ja lihaskonna vaevused, töötervishoid, riskianalüüs

Viide

Kollektsioonid