Veisekasvatuses kasutatavate sõnnikustandardite uuendamine ja täiendamine : aruanne
Laen...
Kuupäev
2014
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Viimasel kümnendil on Eesti piimakarjakasvatuses toimunud suured muutused. Kui 2003.
aastal oli keskmine piima aastatoodang jõudluskontrolli alustes karjades 5693 kg, siis 2013.
aastal juba 8416 kg lehma kohta (Eesti jõudluskontrolli aastaraamat 2003 ja 2013). Veiste
lõaspidamine, mis oli eelmisel sajandil intensiivses suurtootmises valdav, on asendunud
vabapidamisega. Üleminek vabapidamisele on omakorda kaasa toonud tahesõnniku
tehnoloogia asendumise vedelsõnniku tehnoloogiaga. Kuna aretustöö tulemusena on loomade
keskmine kehamass ja toodangu tase oluliselt kasvanud, siis on suurenenud ka loomade
väljaheidete produktsioon. Samuti sõltub saasteainete emissioon pidamisviisist.
Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks oli veiste keskmise väljaheidete produktsiooni ja
selle keemilise koostise selgitamine erinevate vanuse ja toodangurühmade lõikes looma
tasemel. Samuti eesti klimaatilistele tingimustele vastavate saasteainete emissioonifaktorite
(ammoniaak ja väävelvesinik) määramine vabapidamisega soojustamata või osaliselt
soojustatud veiste pidamiseks ettenähtud loomapidamishoones. Projekti teiseks eesmärgiks oli
vastavate kalkulatsioonide lihtsustamiseks tarkvararakenduse loomine.
Saasteainete koguste kalkuleerimiseks kasutatakse käesoleval ajal keskkonnaministri
määruses nr. 8 (RTI, 28.03.2014, 33) „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate
saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ (määruse nr. 48 uus redaktsioon) toodud
metoodikaid ning emissioonifaktoreid. Nimetatud määruses on juba rakendatud käesoleva
projekti tulemusena leitud väljaheidete produktsiooni ja keemilise koostise keskmisi näitajaid
(Tabel 9. Väljaheidetes sisalduva lämmastiku eriheide kg/aastaloom või aastalind) erinevate
veise toodangu- ja vanuserühmade lõikes. Kompleksselt kajastatakse erinevate veiserühmade
keskmist väljaheidete produktsiooni ja selle keemilise koostise näitajaid koostamisel olevas
põllumajandusministri nn. „Sõnnikustandardite“ määruse eelnõus. Projekti üheks eesmärgiks
olnud tarkvara testversioon on leitav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt
(http://msr.agri.ee:8888/). Tarkvara hõlbustab sõnnikumajandust käsitlevate kalkulatsioonide
tegemist (kogused, koostis, emissioonid, sõnnikuhoidla mahutavus).
Kirjeldus
Märksõnad
veisekasvatus, sõnnik, keemiline koostis, saasteained, heitmed, standardid, uuringute aruanded