Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020 : töövõtuleping nr 94 lõpparuanne
Laen...
Kuupäev
2013
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Käesolev aruanne koondab Eesti Maaülikooli ja Põllumajandusministeeriumi vahel
sõlmitud lepingulise uurimistöö (24.04.2012 sõlmitud töövõtuleping 94) tulemusi.
Uuring viiakse läbi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames ja selle eesmärk on
põllu- ja metsamajanduse taristu parendamise ettepanekute väljatöötamine
programmperioodiks 2014-2020.
Antud lepingu üldine eesmärk on välja selgitada maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalikud meetmed põllu- ja metsamajanduse
taristu arendamiseks kuni aastani 2020. Uurimistöö raames lahendati järgmised
põhiküsimused:
- töötati välja uuringute metoodika;
- analüüsiti erinevates riiklikes andmekogudes sisalduvat teavet ja Statistikaameti
poolt väljastavat teavet haritav maa (põllumaa, aianduslik maa), rohumaa
(looduslik rohumaa või püsirohumaa, ajutine rohumaa) ja metsamaa kohta;
- analüüsiti põllumajanduslikult kasutatava või selle potentsiaaliga maa
(põllumajandusmaa) erinevaid mõisteid ja termineid;
- analüüsiti maaparandussüsteemidega maa kasutamist;
- uuriti ortofotode visuaalse vaatluse teel haritava maa kasutamist ja selgitati välja
selle maa võsastumise ulatus;
- korraldati ekspertide küsitlus põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivsete pindade kohta;
- koostati ettepanekud tegevuste kohta, mis on vajalikud põllumajandusmaa
säilitamiseks ja optimaalse kasutuse tagamiseks;
- koostati ettepanekud ja soovitused põllu- ja metsamajandusmaa otstarbekaks
kasutamiseks aastani 2020.
Uurimiseks vajalikud empiirilised andmed pärinevad:
- erinevatest Eesti maa- ja metsaressurssi iseloomustavatest registritest;
- erinevates institutsioonides kasutatavad juhendid ja muud dokumendid;
- ekspertide küsitlusest;
- intervjuud erinevate ametkondade töötajatega.
Lisaks empiirilistele andmetele analüüsiti erialakirjandust, et selgitada välja uuritavate
küsimuste üldine taust ja maaressursside kasutamist mõjutavad globaalsed tegurid.
Aruande esimeses osas on toodud üldine ülevaade töö koostamise metoodikast. Lisaks
sellele on aruande mitmes osas täpsemalt kirjeldatud metoodikat, mida kasutati
konkreetse küsimuse uurimisel. Aruande sisulised osad, mida on kokku 14, on
jagatavad neljaks grupiks. Esimesse gruppi kuuluvad aruande need osad, mis annavad
ülevaate ruumiandmetega tehtud analüüside kohta. Teise grupi osades on analüüsitud
erinevaid maaga seotud mõisteid ning tehtud sellega seonduvaid ettepanekuid ja
7
soovitusi. Kolmanda grupi moodustavad need aruande osad, mis käsitlevad põllu- ja
metsamajandusmaa perspektiivset muutumist. Neljandas grupis on ainult üks osa (14.)
ning see koondab ettepanekuid ja soovitusi põllu- ja metsamajandusmaa paremaks
kasutamiseks aastani 2020.
Aruande lisades on toodud erinevate analüüside tulemusena saadud mahukamad tabelid
või muud abistava tähendusega materjalid. Lisade numbrid on kooskõlas nende osade
numbritega, millede juurde nad kuuluvad. Seepärast ei ole lisade numeratsioon pidev.
Näiteks puuduvad lisad numbriga 1 sest selle osaga seoses lisasid ei olnud.
Mitmes lisas on kasutatud enam mitte kehtivaid maa sihtotstarbeid, näiteks põllumajandusmaa. Põhjus on selles, et vaatamata sellele, et mitmed sihtotstarbed enam ei
kehti (neid ei omistata maaüksustele) on paljudes maakatastri kirjetes siiski veel
kasutusel ka vanad sihtotstarbed ja andmebaasist päringuid tehes tulevad need eraldi
grupina välja. Lisades on andmed päringu tulemusena saadud kujul (neid ei ole
ühendatud teiste gruppidega). Töö põhitekstis on maa sihtotstarbed parema
ülevaatlikkuse huvides grupeeritud ja põllumajandusmaa sihtotstarbega maa on
ühendatud maatulundusmaaga. Analoogiliselt on toimitud ka mitmete teiste sihtotstarvetega.
Kirjeldus
Märksõnad
põllumajandusmaa, metsamaa, maakasutus, põllumajandus, metsamajandus, Eesti, aruanded