Eestimaa looduse uurimine Zooloogia ja Botaanika Instituudis : [bibliograafia 1948-2000]
Laen...
Failid
Kuupäev
2000
Kättesaadav alates
Autorid
Rahi, Märt
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Abstrakt
Zooloogia ja Botaanika Instituudi asutamine langes aega, kus kutseliste
eluslooduse uurijate väikeservuline kogum Eestis oli kõvasti kokku kuivanud.
Kujunemisjärgus oleva 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse
lõpetas ENSV Valitsus 1940. a. ja teaduslike koolkondade normaalse töö katkestas
Teine Maailmasõda. 1944. a. sügisel lahkusid Eestist paljud haritlased. Kõrgema
bioloogilis-loodusteadusliku haridusega inimeste arv oli kahanenud 100 piirimaile,
neistki enamus kooliõpetajad. Luua sellisel ajal uurimisinstituut oli küllalt julge otsus.
Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamisel nähti ette moodustada Akadeemia
Bioloogia- ja põllumajandusteaduste osakonnas Bioloogia Instituut, mis sai teoks
Tartus 1947. a. jaanuaris. Uus instituut paiknes praeguse Balti Kaitsekolledzi hoones
Riia tänaval. Mõni aasta hiljem - 1952. a. kevadel, kui haldusreformi käigus
moodustatud Tartu oblasti valitsus vajas administratiivhoonet, tuli instituudil sellest
majast lahkuda ning uueks asukohaks sai hoone Aia (Vanemuise) tn. 21. Oma
praeguse nime -Zooloogia ja Botaanika Instituut - sai instituut 1952. a septembris
Asutamisel, kui töö põhieesmärgiks oli Eestimaa looduse inventeerimine oli
Bioloogia Instituudi koosseisus 4 sektorit: botaanika sektor, hüdrobioloogia sektor,
metsasektor ning zooloogia sektor ja zooloogia muuseum Aia (praegune Vanemuise)
tn 46. Järgnenud aastakümnetel on instituudi struktuur mitmetel põhjustel läbi teinud
hulga muutusi.
Olgu siinkohal toodud mõned näited. Aastatel 1958-1962 oli instituudi alluvuses
Tallinnas asuv mereihtüoloogia laboratoorium koos välibaasidega Pärnus ja Kihnus,
1963.aastal eraldus instituudist metsasektor, mille baasil moodustati Metsandusliku
Teadusliku Uurimise Laboratoorium. 1964. a. läks Tartu Ülikooli alluvusse
Zooloogiamuuseum. 1968-1977 oli instituudi koosseisus protozooloogia sektor, mis
hiljem liideti Eksperimentaalbioloogia Instituudiga Tallinnas. 1983. a. läks Tartu Riikliku
Ülikooli koosseisu süsteemökoloogia sektor ja 1992. a. EPMÜ Taimekaitse Instituudi
koosseisu eksperimentaalentomoloogia töörühm.
Aastakümneid kuulus instituudi koosseisu Loodusuurijate Selts. Omanikke on
vahetanud välibaasid, statsionaarid jne. Seega on instituut olnud taimelavaks
mitmetele tänastele uurimisasutustele, kaotamata sealjuures iseenda teadusliku töö
kvaliteedis.
Ümberkorralduste taustal on instituudi majanduslik olukord tasapisi muutunud.
1963. aastal sai uue peahoone Võrtsjärve Limnoloogiajaam, endise Meditsiinikooli
hoones Veski tänaval avati 1976 Baeri Muuseum. Instituudi praegune peahoone Riia
181 valmis 1983. aastal. Bioloogiliste kogude tarbeks alustati 1990. aastal uue hoone
ehitust peahoone naabruses, kuid rahalised raskused seiskasid ehitustööd juba aasta
möödudes ning hiljem sai sellest hoonekarbist Tartu arestimaja. Instituudi
aastakümneid kestnud ruumiline killustatus lõppes 1995. a. sügisel, kui peahoonesse
kolisid Vanemuise 21 asunud raamatupidamine ja zooloogilised kogud.
1995.a. lahutati ZBI Eesti Teaduste Akadeemiast. 1997.a. sügisel pärast aastaid
kestnud läbirääkimisi Tartu Ülikooliga ühines ZBI Eesti Põllumajandusülikooliga. 1998.
a. algusest seob instituuti Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsioatsioonileping.
Vaatamata restruktureerimistele, ühendamistele ja lahutamistele on instituudi
teadustöö kõige olulisemaks objektis olnud Eestimaa loodus. Seda nii fundamentaalkui ka rakendusuuringutes. Siin on võimatu mingit osa eriti esile tõsta haavamata teisi. Uuritud on kõiki Eestimaa kooslusi: märgalad (sood ja rabad), niidud, metsad,
siseveekogud, Läänemeri - kõikide nende kohta on kogutud hulgaliselt kompleksset
teaduslikku materjali. Instituudi asutamisest alates on uuritud nii taimestiku,
loomastiku kui ka seenestiku kujunemislugu, liigilist koostist ja koosluste
toimemehhanisme.
Rakendusuuringutes on välja töötatud järvede kalamajandusliku kasutamise
alused, soovitusi on antud looduskaitsealade moodustamiseks, kaitse eeskirjade
väljatöötamiseks jne.
Instituudi uurimistöö ühe tulemusena on tekkinud neli suurt loodusteaduslikku
kollektsiooni
· Mükoloogiline kogu e. fungaarium. sisaldab ca 160 tuh säilitusühikut. See on
maailma suurim Põhja-Aasia ja Siberi seente kogu, mitmete rühmade seas
maailma kogude esikümnes, suurim Eesti seente kollektsioon.
· Seenekultuuride eluskollektsioon. Sisaldab ca 1500 polüspoorset seenetüve
(isolaati) ning ca 750 puitulagundavate monospoorsete seente kultuuri. Materjal:
Kaug-Idast, Kesk-Aasiast, Eestist.
· Kõrgemate taimede ja sammalde kogu (herbaarium). Üle 145 tuhande
herbaarlehe ja 20 tuhat sammalde ümbrikut. Lisaks ca 6.5 tuhat lehte K.E. von
Baeri personaalherbaariumis möödunud sajandi keskpaigast. Suurim Eesti
floora-alane andmepank.
· Entomoloogilised kollektsioonid. Sisaldavad ca 400 tuh säilitusühikut putukaid ja
500 eks ämblikke. Kogus on 218 holotüüpi (s.o. liigi esmakirjeldamie alust, ehk
tüüpeksemplari, mis on liigi etaloniks kogu maailmas). Päritolu: Eesti, PõhjaAasia, Kaug-Ida, Kesk-Aasia.
Eestimaa looduse uurimistulemused on publitseeritud monograafiliste
ülevaadetena ja määrajatena. See on ainulaadne tegevusvaldkond, mis määrab
instituudi koha Eesti üldises kultuuripildis. Instituudi töötajad on koostanud (või
osalenud selles töös) kõik Eesti taimemäärajad, valdava enamiku üksikute looma-,
taime ja seenerühmade määrajatest ja neid käsitlevad monograafiatest, lisaks rohkesti
populaarteaduslikke raamatuid ning publikatsioone meie looduse kohta. Originaalset
eestikeelset loodusraamatut on Zooloogia ja Botaanika Instituudis kirjutatud kokku
rohkem kui 30 000 lehekülge. Mahult on see võrreldav 42 "Eesti Entsükolpeedia"
köitega. Kui palju on see toonud tudengeid loodusteaduste juurde on raske hinnata
kuid vaieldamatult on see ilmunud kirjandus meie rahva kultuuri lahutamatu osa, mille
alusel hinnatakse meie ühiskonna üldist kultuuritausta.
Viimaste aastate kirjastamistegevus on järginud turumajanduse reeglistikku, mis
omakorda eeldab täpsemat sihtgruppide valikut. Vajalikud on nii laiemale lugejaskonnale mõeldud määrajad kui ka erineval tasemel õpikud-käsiraamatud, mis on
eelduseks eestikeelse oskussõnavara arengule. Paraku on siiani määratlemata selle
tegevuse finantseerimise printsiibid.
Järgnevas kronoloogilies nimestkus on valik ZBI töötajate poolt kirjutatud
loodusraamatutest.
Kirjeldus
Märksõnad
Zooloogia ja Botaanika Instituut, looduse inventeerimine, loodusteaduslikud kollektsioonid, väljaanded, bibliograafiad