Andmebaasi logo
 

Kaugseire Eestis 2014 : artiklikogumik

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2014

Kättesaadav alates

Autorid

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Keskkonnaagentuur

Abstrakt

Hoiate käes artiklikogumikku, millesse autorid on koondanud oma parimad tulemused ja näited, kuidas kaugseiremeetod võimaldab jälgida keskkonda Maal. Eesti teadlaste, üliõpilasteja spetsialistide huvi leida rakendusi, millega saab efektiivselt ja mitmekülgselt uurida vee-kogusid, maapinda, metsa ja atmosfääri, on leidnud tunnustust paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides, kuid eestikeelsena ilmub selline kogumik teist korda pärast 2008. aasta esimest populaarset trükist. Vahepeal on võimalused jõudsalt edasi arenenud. Euroopa Liidu programm Copernicus (varasema nimetusega GMES), mis mõeldud globaalseks Maa keskkonna ja turvalisuse seireks, on teadusuuringute etapist väljunud ja esimesed operatiivsed teenused on käivitunud. Eesti on liikmesriigina nii panustanud selle ettevalmistusse kui ka kannab ühiselt teiste riikidega vastutust, et see programm ellu viia, ehitada koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga Sentinel-seeria satelliidid ning nende tule-mitele põhinedes luua kvaliteetseid teenuseid. See ei ole olnud odav, see ei ole olnud lihtne. Miks me siis seda ikkagi teinud oleme? Hea ülevaate Eesti looduskeskkonna oludest annab värske, kuues Eesti kliimaaruanne. Eesti koos oma saarestiku ja rohkete üksikute saartega laiub raskesti piiritletava poolsaarena Soome ja Riia lahe vahel. Loodusgeograafiliselt iseloomustab meid pikk rannajoon (ligikaudu 3700 km), mille moodustavad nii mere-, järve- kui ka jõgede rannad. Meie arvukad väikesed saared, mida on üle 1620, ja umbes 1450 järve vajavad jälgimist ja hoolt. Aeglaselt muutuvad, kuid väga tundlikud sooalad, mis katavad ligikaudu 15% territooriumist, on sageli ka raskesti ligipääsetavad. Ligikaudu pool maismaast on kaetud metsadega, kolmandik on põllumaad ja tilluke 2% on asulad ja linnad. Meie vahelduvad klimaatilised tingimused, mere ja sisevee-kogude rohkus ning aluskivimite varieeruvus loovad eelduse mitmepalgeliste ökosüsteemidearenguks. Me kaitseme oma territooriumil üle 570 taime- ja loomaliigi. Samas oleme üksväiksema inimasustuse tihedusega riike Euroopas – keskmiselt 30 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid ainult kolmandik neist elab väljapool linnu. Kuidas siis ikkagi kõigest sellest ülevaadet saada? Ega üksi ei saagi! Kolm naaberriiki, Eesti, Soome ja Venemaa, on kuulutanud käesoleva, 2014. aasta Soome lahe aastaks, et ühiselt välja selgitada Soome lahe ökosüsteemi seisund. See on võimalik tänu riikide tihedale koostööle, kaasaegsetele vaatlusmeetoditele ja arenenud mudelitele. Keskendu-takse viiele võtmeprobleemile: kalandus, ökosüsteemi tervis, mitmekesisus, meresõiduohutus ja merealade ruumiline planeerimine. Kaugseire on tõestanud end väärtusliku vahendina meid ümbritseva maailma mõistmisel ja pakub ka mitmes nimetatud valdkonnas lahendusi. Siiski on selleks vaja teadmisi – nii selle kohta, mida on võimalik teha, kui ka selle kohta, mida on vaja teha. Loodame, et siia kogutud artiklid aitavad kaasa vastastikuse mõistmise ja mõtestamise protsessile, et eestikeelsed terminid muutuvad lähedasemaks neile kasutajatele, kes alles asuvad tutvuma kosmosevaldkonna tehnoloogiatega, ning et kogenud spetsialistid leiavad oma töödele uudsed väljundid. Käesolev kogumik on saanud teoks Tartu Observatooriumi eestvedamisel ja Keskkonnaagentuuri kaasabil, kuid sisukuse eest väärivad tunnustust artiklite autorid. Täname EASi kosmosevaldkonna teadlikkuse tõstmise ja koolituse programmi. Anu ReinartTartu Observatooriumi direktor
Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

Kirjeldus

Täistekst

Märksõnad

kaugseire, Eesti

Viide

Kollektsioonid