Diagnosis, Epidemiology and Control of Bovine Coccidioses in Estonia
Laen...
Failid
Kuupäev
2009
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Koktsiidid on ainuraksed parasiidid, kes tabandavad paljude imetajate
soolerakke. Kõige tähtsamad veistel parasiteerivad koktsiidiliigid kuuluvad
perekondadesse Eimeria ja Cryptosporidium. Need parasiidid põhjustavad
eelkõige vasikatel ja noortel mullikatel sooleepiteeli rakkude hävimist,
mis võib viia kliiniliste nähtude nagu näiteks diarröa tekkeni. Tihti
haigustunnused puuduvad või on subkliinilised. Nakkus on iselimiteeruv,
kuid selle patogeeni vastu immuunsuse omandamine sõltub nakkusdoosist
ning loomade vanusest ja tervislikust seisundist. Koktsiidinakkus on
harva letaalne, kuid pidurdab sageli loomade arengut. Aeglasem kaalu-
iive võib põhjustada loomade vähenenud jõudlust. Koktsiidinakkusi
uuriti Eestis 20 aastat tagasi ning ilma kvantitatiivseid andmeid esitamata.
Piimakarjakasvatus on teinud vahepeal läbi tohutud muutused uute
pidamissüsteemide kasutuselevõtu näol, mis võivad olla muutnud
ka loomade invadeeritust parasiitidega. Käesolevas töös uuritakse
koktsiidinakkuste praegust olukorda Eesti veisefarmides, antakse hinnang
nakkust mõjutavatele faktoritele ja arvutatakse välja Eimeria nakkusega
seotud kaod Eesti piimakarjafarmide jaoks. Uurimus sisaldab ka andmeid
ühest autori poolt Leedus teostatud koktsidiooside uuringust piimakarja
lehmadel ja kirjanduse ülevaadet parasiitsetest ainuraksetest koduloomadel
Eestis.
Uurimistöö jooksul koguti kõikide Eesti maakondade 45 piimakarjafarmist
kokku 1050 roojaproovi. Loomad jagati kolme vanusegruppi: alla 3
kuu vanused (G0), 3-12 kuu vanused (G1), üle 12 kuu vanused loomad
(G2). Koproproovid uuriti kvantitatiivse l otatsiooni meetodil Eimeria
ja modii tseeritud Ziehl-Neelseni meetodil Cryptosporidium’i ootsüstide
suhtes. Eimeria perekonna liigid määrati morfoloogiliste tunnuste alusel ja
Cryptosporidium’i liigid lisaks ka geneetiliselt. Iga farmi juhatajat küsitleti
parasiitide esinemise, pidamissüsteemi, veterinaar-sanitaarse hügieeni ja
loomade ravimise kohta. Ootsüstide eritumist mõjutavaid faktoreid uuriti
statistiliselt juhuslikele mõjudele allutatud multivariaabli segamudeli abil.
Stohhastilisel mudelil simuleeriti Eimeria nakkusest põhjustatud toodangu
kadusid 100-pealises Eesti katsekarjas kümne aasta jooksul. Statistiliselt tõesed koktsiidinakkused Eesti veisekarjades tehti kindlaks
kõikides farmides, nende levimus farmiloomade hulgas ulatus 100%-ni.
Vanusegruppides G0, G1 ja G2 esines Eimeria spp. vastavalt 35%, 63%
ja 17% loomadest. Cryptosporidium spp. leiti samades vanusegruppides
vastavalt 24%, 29% ja 37% loomadest. Veisekarjadest kogutud proovidest
määrati kokku 12 erinevat Eimeria liiki: : E. bovis (30%), E. zuernii
(22%), E. ellipsoidalis (14%), E. canadensis (13%), E. auburnensis
(6%), E. subspherica (6%), E. alabamensis (3%), E. wyomingensis (3%),
E. cylindrica (2%), E. brasiliensis (1%), E. pellita (1%), ja E. bukidnonensis
(<1%). Esmaleidudeks Eestis olid järgmised liigid: Eimeria alabamensis,
E. brasiliensis, E. bukidnonensis, E. canadensis, E. cylindrica ja
E. wyomingensis. Ootsüstide genotüpiseerimisel identii tseeriti proovidest
Cryptosporidium parvum and Cryptosporidium andersoni. Ühel inimese
haigestumise juhtumil, kus nakkus saadi tõenäoliselt farmi külastamisel,
identii tseeriti haigustekitajana samuti C. parvum. Kõhulahtisusega
loomade arv oli positiives korrelatsioonis Cryptosporidiumi leiuga (semi-
kvantitatiivne meetod) loomadel (regresiooni kordaja=0.07, p=0.05), aga
Eimeria nakkuse puhul oli seos negatiivne (regresiooni kordaja= -0.08,
p=0.01). Diarröad esines kõige rohkem grupis G1 ja see vähenes harilikult
loomade vanemaks saades. Ootsüstide arv grammi rooja kohta vähenes
koos loomade vanuse suurenemisega nii Cryptosporidium’i kui ka Eimeria
puhul. Leedu farmides oli rohkem nii eimeeriatega kui ka krüptosporiididega
nakatunud loomi. Võrreldes Eestiga, esines Leedus palju sagedamini
E.alabamensis’t.
Külastatud farmide juhatajatele esitatud küsimuste vastustest nähtub, et
parasiitide vastaseid töötlusi tehakse harva ja enamasti kasutatakse selleks
vaid insektitsiide. Teadmised parasitoloogiliste probleemide olemasolust ei
olnud vastavuses tegelike parasitoloogiliste leidudega roojaproovidest.
Kombineerides epidemioloogilisi faktoreid juhuslike mõjudega segamudelis
leiti, et nii Eimeria kui Cryptosporidium’i ootsüstide eritumise võimalus
suurenes, kui vasikad eemaldati koheselt pärast sündi emasloomade juurest.
Võima lus ed Cryptosporidium’i ootsüstide eritumiseks vähenesid, kui karja
suurus ületas 150 looma ja kui loomi peeti karjamaal. Alla 3-kuuste vasikate
eraldi pidamisel vähenes Eimeria ootsüstide eritumine üle 12 kuu vanustel
veistel. Eimeria ootsüstide eritumine üle 12 kuu vanuste veiste rühmas oli suurim
sügisel. Eimeria ootsüstide eritumist suurendavateks faktoriteks samas
veiste vanusegrupis olid niiskusesisaldus üle 75% ja vabanenud bokside
taaskasutamine. Helmindid reeglina suurendasid Eimeria ootsüstide
eritumist, samal ajal kui rühmades G0 ja G2 vähendas veiste herpesviiruse
tüüp 1 ootsüstide eritumise võimalusi.
Eimeeriatega nakatunud saja looma toodangu languse stohhastiline
simulatsioon kolmes erinevas stsenaariumis andis tulemuseks farmeri
tulu vähenemise 11%, 8% ja 2%. Need kolm stsenaariumi olid vastavalt:
1) halvim juhtum maksimaalsete Eimeria nakkuse mõjudega loomade
arengule, koos suremusega; 2) juhtum praegu Eesti veisefarmides
valitsevate hinnanguliste mõjudega; 3) parim juhtum kõige väiksemate
võimalike mõjudega. Aeglasest kehakaalu langusest põhjustatud esimese
seemenduse hilinemine mullikatel omas kõige tugevamat mõju toodangule
ja majandusele. Surmajuhtumid ja aeglasem kaalu-iive olid väiksema
tähtsusega.
Koktsiide võib leida peaaegu igast Eesti farmist. Eimeria perekonna
parasiidid nakatavad sageli 3-12 kuu vanuseid veiseid, kusjuures neil võib
ilmneda diarröa. See vanusegrupp on nakkusele kõige vastuvõtlikum tänu
võimalikule allasurutud või veel vähearenenud immuunsusele. Vanemad
lehmad kannavad sageli nii Eimeria kui Cryptosporidium’i nakkust ja nende eraldamine noorloomadest (G1) aitab ära hoida vasikate nakatumist. Kui
bokse ei puhastata, siis võimalused nakkuse levikuks suurenevad, hoolimata
ajavahemik pikkusest, mil boksid seisavad tühjalt ning ootsüstid peaksid
hävima. Vasikate jätmine emasloomade juurde mõjutab statistiliselt
oluliselt Eimeria ootsüstide eritumist (ootsüstide arv on väiksem) Eesti
piimakarjafarmides. Ei ole teada, kas seda põhjustavad immunoloogilised
faktorid, keskkonnategurid või stressi puudumine, kuid igal juhul tasuks
seda koktsidiooside tõrjemeetmeid planeerides arvesse võtta. Täiendavalt
karja tabandavad patogeenid sekkuvad juba olemasolevasse nakkusesse ja
mõjutavad samuti Eimeria ootsüstide eritumise intensiivsust. Parasiitidega
nakatumise suurenemine või vähenemine võib mõjutada teisi patogeene
nende vohamise või kadumise suunas ja vajalik oleks terviklik lähenemine
probleemile. Sügis on suurima Eimeria-riski aeg ja võiks olla soovituslikuks
kõrgendatud teadlikkuse perioodiks piimakarja pidavatele farmeritele.
Diarröa ei osutunud käesoleva töö põhjal heaks koktsiidinakkuse
indikaatoriks. Uuringute läbiviimise ajal ilmnes, et nii farmerite teadmised koktsiididest
kui ka nende parasiitide tõrje Eesti piimakarjafarmides praktiliselt puudusid.
Asja annaks palju parandada, kui farmereid koktsiidide olemasolust
farmis ja nende tõvestavusest informeerida, tõstes loodetavasti need veiste
patogeenid päevakorda. Otsustades nähtud pidamistingimuste põhjal,
võiksid suhteliselt väikesed muudatused pakkuda farmerile aastasissetuleku
tõusu 6-9% pikemaks ajaks. Käesoleval ajal on saadaval uued ravimid, mis
annavad kiireid ja märgatavaid tulemusi. See lähenemisviis on adresseeritud
sümptomite, kuid mitte probleemi enda likvideerimiseks. Suuremat kasu
ja tulu annaks tõenäoliselt pidamistingimuste parandamine ja seda eriti
noorloomade puhul. Koktsiidinakkuste tõrjeks on juba olemas teadmised,
meetodid ja vahendid ning neid on vaja vaid rakendada. Kui on saavutatud
teadlikkus, mõistmaks nakkuse mõju vähendamise kaudu saadavat kasu,
algab ka muutus karjapidamise strateegias.
Kirjeldus
Märksõnad
veis, koktsidioosid, veiste haigused, veterinaardiagnostika, epidemioloogia, loomatauditõrje, loomatervishoid, Eesti, dissertatsioonid