Andmebaasi logo
 

Võrtsjärve ja Harku järve veealune valgusväli 2011. aastal

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Käesolevas töös kirjeldati Võrtsjärve ja Harku järve veealust valgusvälja 2011. aastal. Mõõtmised tehti Harku järves maist septembrini ning Võrtsjärves mais, juunis, juulis, septembris ja oktoobris üks kord kuus. Veealuse kiiritustiheduse mõõtmiseks kasutati spektromeetrit LI-COR. Mõõdeti allasuunatud kiirgust PAR vahemikus kolme kiirgusvastuvõtja abil (veesisene tasapinnaline, kerapinnaline ja veepinna kohale jõudvat kiirgust registreeriv sensor). Lisaks märgiti üles ka taustaandmed pilvisuse, lainetuse ja tuule kohta ning mõõdeti Secchi ketta abil vee läbipaistvus. Hiljem arvutati valguse difuusne nõrgenemiskoefitsient Kd,PAR ning laboris saadi klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonid vees. Veealune kiiritustihedus Ed,PAR mõõdeti erinevatel sügavustel veesambas. Tulemused võimaldavad võrrelda Harku järve ja Võrtsjärve valgusolusid ning järvedes kiirguse sesoonset muutumist. Näiteks Võrtsjärves oli juulis 1,25 m sügavusel sama palju kiirgust kui Harku järves poole meetri sügavusel. Võrtsjärves oli poole meetri sügavusel kiirgus 560 μmol m-2s-1 ja Harku järves 100 μmol m-2 s-1. Difuusse nõrgenemiskoefitsiendi Kd,PAR sesoonne muutlikkus oli Harku järves ja Võrtsjärves selgesti erinev. Harku järves oli näha alates maist ühtlast kasvu, mis on põhjustatud fütoplanktoni õitsengust kogu suve jooksul, vaibudes sügiseks. Võrtsjärves aga kasvas Kd,PAR maist juunini, vähenes juulis ning taas tõusis septembris. Kd,PAR väärtusteks saadi Harku järves 2,45-6,56 m-1 ja Võrtsjärves 1,34-2,78 m-1. Mõlemas järves oli Kd,PAR väärtused küllaltki suured, mis näitab, et vee läbipaistvus oli väike. Saadud klorofüll a, kogu-, orgaanilise ja mineraalse hõljumi kontsentratsioon on mõlemas järves suhteliselt suur, millest on põhjustatud ka vee väike läbipaistvus suviti. Võrreldes neid kahte järve, on Harku järves terve suve lõikes tunduvalt suurem klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioon. Võrtsjärves eristub selgesti klorofüll a kontsentratsiooni järgi selgevee periood, kus klorofüll a tase langeb juulis ning tõuseb uuesti septembris. Tulemuste põhjal võib öelda, et eesmärgid täideti: mõõdetud andmete alusel kirjeldati Harku ja Võrtsjärve valgusvälja muutumist sesoonselt, võrreldi sesoonselt veelause valgusvälja muutumist neis järvedes ning leiti valgusvälja muutuste seosed klorofüll a ja hõljumi kontsentratsioonides uuritavates järvedes. Leidis kinnitust püstitatud hüpotees, et Harku järves ja Võrtsjärves on valgusolude sesoonne muutlikkus tugevas seoses klorofülli ja hõljumi kontsentratsioonidega.
The aim of the bachelor’s thesis was to describe underwater light field in Lake Võrtsjärv and Lake Harku, Estonia, in summer 2011. The aim of the present study was to describe light field and its seasonal variability in these lakes, to compare seasonal changes in the underwater light field, and find relationships of chlorophyll a and suspended matter concentrations with light field changes in the investigated lakes. In situ measurements were made one time per month from May to September in Lake Harku and in May, June, July, September and October in Lake Võrtsjärv. Underwater downwelling irradiance, Ed,PAR, was measured with spectrometer LI-COR, which has three different sensors in PAR (photosynthetically active radiation, 400-700 nm) region. Additionally, Secchi disk depth was measured, a water sample taken (Table 1), and weather conditions marked down. Later the value of the diffuse attenuation coefficient Kd,PAR was calculated and, in laboratory, the water sample was analysed for the concentration of chlorophyll a and suspended matter. Underwater irradiance Ed,PAR was measured at various depths in the water column. Measured light conditions and seasonal changes in Lake Võrtsjärv and Lake Harku were compared. L. Võrtsjärv had as much irradiance at 1.25 m depth as L. Harku had at 0.5 m depth in July (Figure 3). The underwater irradiance was 560 μmol m-2s-1 in L. Võrtsjärv and 100 μmol m-2 s-1 in L. Harku at 0.5 m depth (Figure 3). Seasonal variation of the diffuse attenuation coefficient Kd,PAR was prominent in Lake Võrtsjärv and Lake Harku. For example, in Lake Harku Kd,PAR increased since May throughout summer and subsided in July; the reason for such continuous increase was the growing abundance of phytoplankton. Kd,PAR increased in L. Võrtsjärv from May to June, then decreased in July. Quite large Kd,PAR in both lakes indicate the low transparency of the water. The values of Kd,PAR were 2.45 m-1-6.56 m-1 in L. Harku and1.34 m-1-2.78 m-1 in L. Võrtsjärv. The measured Chlorophyll a concentrations were relatively high in both lakes as well as concentrations of total, organic and mineral suspended matter. Small water transparency during all summer was caused by these high concentrations, as chlophyll a and suspended matter are called optically active substances which absorb and scatter irradiance. Lake Harku had high concentrations of chlorophyll a and suspended matter throughout summer. In Lake Võrtsjärv, chlorophyll a concentrations decreased by July and increased again in September. This phenomenon has been named as clear water period in Lake Võrtsjärv. The results met the objectives of this study. In Lake Harku and Lake Võrtsjärv we found a strong relationship between light conditions, weather and seasonal variability of chlorophyll a and suspended matter.

Kirjeldus

Märksõnad

Võrtsjärv, Harku järv, veealune valgusväli, bakalaureusetööd

Viide

Kollektsioonid