Andmebaasi logo
 

Süsinikubilanss jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi sookaasikute vanusereas

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2024

Kättesaadav alates

06.09.2024

Autorid

Siimson, Jan

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada süsinikubilansid ja hinnata süsiniku varusid ning sisend- ja väljundvooge jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi sookaasikute vanusereas. Töö alusandmeteks kasutati metsakorraldusest tulenevaid takseerandmeid. Muud bilansi koostamiseks vajalikud, puuduvad andmed leiti varem avaldatud teadustööde põhjal. Süsinikubilansid koostati NEP meetodil. Puitse biomassi aastane juurdekasv ehk produktsioon oli kõige intensiivsem keskealistes puistutes ning väikseim küpsetes ja kõige nooremas puistus, jäädes vahemikku 0,86 ja 2,8 t C/ha. Mulda suunduvast süsinikuvoost uuritud puistute puhul moodustas valdava osa lehtede, peenjuurte, okste jne varis. Alustaimestiku osakaal mulda suunduvast süsinikuvoost moodustas ligikaudu 7%. Mullast väljuv süsinikuvoog ületas kõikides puistutes sisendvoo, seega mulla süsinikuvaru väheneb. Uuritud puistute NEP väärtused näitasid, et 10- 40 aastased puistud osutusid süsinikku siduvateks, 50 aastane puistu süsinikuneutraalseks ning 60 aastane ja vanemad puistud süsinikku emiteerivateks ökosüsteemideks. Eestis on sarnaseid uuringuid läbi viidud vähe, kuid tulemused näitavad üldjoontes sarnaseid trende süsinikusidumises. Siiski näiteks heterotroofse mullahingamise (Rh) väärtused võivad isegi ühe kasvukoha piires varieeruda suurtes piirides, mistõttu jätkuvad uuringud selles valdkonnas on olulised.
The aim of this study was to compile carbon balances and assess carbon stocks, as well as input and output fluxes, in the differently aged downy birch (Betula pubenscens) stands growing on fertile oxalis full-drained swamp site type. The basic data for the study were derived from the forest management inventory data. Other necessary data for constructing the carbon balance were obtained from previously published scientific works. Carbon balances were calculated using the Net Ecosystem Productivity (NEP) method. The annual increment or production of woody biomass was most intensive in middle-aged stands and lowest in mature and very young stands, ranging from 0.86 to 2.8 t C/ha. Regarding the carbon flux from the stands to the soil, the dominant portion consisted of litter from leaves, fine roots, branches, etc. The proportion of carbon flux from the stands to the soil originating from the understorey vegetation was approximately 7%. The carbon efflux from the soil exceeded the input flow in all stands, resulting in a decrease in soil carbon stock. The NEP values for the studied stands indicated that stands aged 10-40 years acted as carbon sinks, while the 50-year-old stand was carbon-neutral, and stands aged 60 years and older acted as carbon-emitting ecosystems. Although there have been relatively few similar studies conducted in Estonia, the results generally show similar trends in carbon sequestration. However, for instance, values related to soil heterotrophic respiration (Rh) can vary significantly even within the same site, highlighting the importance of continued research in this field.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, süsiniku sidumine, ökosüsteemi netoproduktsioon, süsiniku vood ja varud, kuivendatud soomets, Roheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid), keskkond, jätkusuutlikkus, säästev areng

Viide

Kollektsioonid