Teaduselt mahepõllumajandusele : toimetised : [2022 : Tartu]
Laen...
Kuupäev
2022
Kättesaadav alates
Autorid
Eesti Maaülikool. Mahekeskus
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus
Abstrakt
Eestis hõlmab mahepõllumajandusmaa juba 23% põllumaast. Kuidas aga toota
võimalikult loodusega tasakaalus ja mitmekesiselt, tagades kõik maheturu vajadused ning taimetoitainete agroökoloogiliselt tasakaalustatud ringluse, sellele
tuleb meie teadustugi pisitasa järele. Uued Euroopa Liidu strateegiad nii „talust
taldrikul“ kui „elurikkuse strateegia“ eeldavad aga kogu toidusüsteemi terviklikku
käsitlust ja arendamist.
Kümme aastat tagasi (2012) alustasime mahekogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele“ väljaandmist, käesolev on selles seerias viies. Põhiliselt on kogumike artiklid hõlmanud toidusüsteemi üksikaspekte, suures osas on välja jäänud
mahetoidu turu probleemistik. Heameel on siiski nentida, et igas väljaandes on
tutvustatud väga vajalikke uurimustulemusi mullaviljakuse parandamise võimaluste osas: külvikorra mitmekesistamine vahekultuuridega, segukülvide kasutamine, orgaanilised väetised jm, mis on tootjaile ju suhteliselt kergesti juurutatavad.
Lugejateni on toodud ka uute keskkonnasäästlike preparaatide kasutamisel saadud tulemusi, tutvustatud uusi tõrjemeetodeid. Teavitatud on uutest kahjuritest ja
haigustest Eestimaa aedades ja põldudel. Käesolevas kogumikus on uudsena toodud teave selle kohta, kuidas on võimalik viljapuuaeda uuendada kohalike ressurssidega – vana aia freesitud kändude ja haljasväetiste abil. Nii saab tootja omal
jõul rajada uue aia kasutades olemasolevat taimset jääki ja isekasvavat haljasväetist,
sõltumata sisse toodavaist välistest sisenditest.
Mahe- ja tavakasvatuse võrdluskatsete tulemusi on esitatud nii põllukultuuride kui ka puu- ja köögiviljade kohta. Võrdluskatsete tulemused on toonud esile
maheviljeluse positiivse mõju nii saagile kui saagi kvaliteedile. Alati on kogumikes
olnud mahukaid artikleid taimehaiguste uuringutest. On leitud, et mitmekesisem
viljelusviis külvikorda lisatud vahekultuuride abil pärsib mitmetel kultuuridel haiguste esinemist ja tõstab mullas elurikkust. Elurikkus nii tootmise ümber kui tootja
valikul külvikorras (kultuuride/sortide mitmekesisuses) ning kasvatuse kombinatsioonides on aga mahetootmise edasise arengu võtmeküsimus, sest see mängib otsustavat osa nii taime tervise, mullaelustiku kui ka mullaviljakuse tagamisel. Tootjate teadlikkus elurikkuse rolli ning suurendamise võimaluste osas on
siiski veel madal. Käesolevas kogumikus esitatud uurimuste tulemustest järeldub,
et võrreldes teiste tootmistüüpidega motiveeris mahetootjaid keskkonnasõbralikult majandama enim küll vajadus säilitada looduskeskkond tulevastele põlvedele,
kuid ise rakendatakse selleks meetmeid siiski tagasihoidlikult nt. kolmandikul
küsimustikule vastajaist puudusid põldudel elurikkuse talitlusteks olulised mitmekesised äärealad.
Teadlikkuse tõstmiseks on vaja rohkem kompleksseid mahekatseid, kus
tuuakse selgelt esile elurikkuse roll nii saagi kujunemisele kui kvaliteedile ja looduse talitluseks vajalike toiduahelate toimimisele. Tootjate teadlikkuse tõstmise
üheks olulisemaks osaks ongi vajadus oma silmaga näha katseid ning veenduda
nende tulemustes. Niisugused katsed veenavad ka tarbijaid nii keskkonnahoiu,
mahetootmise kui toidu kvaliteedi suhtes. Tarbimise ja tarbija uuringud sh tarbija kasvatus mõjutavad aga tootmise edenemist. Tähtis on kõigini viia arusaam,
et kohalik mahetoit on toidu julgeoleku tagatis, sest edendades elurikkust ning
kasutades tasakaalustatult kohalikke taastuvaid ressursse, saab meie toidutootmine muutuda sõltumatuks välistest sisse toodavatest sisenditest.
Aastate jooksul püüdsime kogumikke avaldades kaasa aidata teadlaste ja põllumeeste vaheliste sidemete tugevdamisele. Kogumikke kokku seadnud ja neid
trükivalmis sättinud toimkond sellega lõpetab ning tänab kõiki autoreid. Järgmise
kogumiku paneb kokku juba uus meeskond. Soovime neile edu.
Kirjeldus
Märksõnad
mahepõllumajandus, biodünaamiline põllumajandus, Eesti