Andmebaasi logo
 

Meditsiinilabori töötajate tööasendite mõju skeletilihasvaevustele ning ergonoomikalise sekkumistegevuse tõhusus

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadav alates

09.09.2023

Autorid

Ilves, Karina

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada tööasenditest tulenevate skeletilihaskonna vaevuste (SLV) esinemist ja hinnata ergonoomikaliste sekkumiste tõhusust meditsiinilabori töötajate hulgas. Analüüsiti SLV sümptomitega töötajate osakaalu, ülekoormusriski suuruse ja SLV häirivustugevuse dünaamikat enne ja pärast sekkumist. Metoodika. Katsegrupp moodustati SA TÜK Ühendlabori laboritöötajatest (n=17). Sekkumis-tegevusteks oli veebipõhine ergonoomikaalane koolitus ning individuaalsed soovitused tööasendite ja töökohtade parandamiseks. Uuring viidi läbi neljas etapis 11 kuu jooksul, esimene mõõtmisetapp toimus enne sekkumistegevusi ning ülejäänud etapid sekkumise ajal ja peale. Igas etapis hinnati uuritavate tööasendeid vaatlusel põhinevate ankeetmeetoditega (RULA, REBA, ROSA) ja tulenevalt mõõtmistulemustest jagati tööasendite parendusettepanekuid. Töötajatel tuli vastata küsimustikule (Nordic Musculoskeletal Questionnaire, NMQ), millega hinnati SLV häirivustugevust erinevates kehapiirkondades igas mõõtmisetapis. Tulemused. Peaaegu kõikidel uuritavatel (82,4%) esines enne sekkumist SLV kahes või rohkemas kehapiirkonnas ning rohkem esines kaebusi selja alaosas (76,5%), kaelas (70,6%), selja ülaosas (58,8%). Neljanda mõõtmisetapi lõpuks SLV vastajate osakaal vähenes: selja üla- ja alaosas (54,5%) ja kaelas (63,6%) ning kahe ja enama valupiirkonnaga töötajate osakaal vähenes 72,7%-ni. Sekkumistegevuste käigus SLV häirivustugevus oluliselt vähenes vasakus küünarvarres, vasaku käe sõrmedes ja alajäsemes (p=0,05–0,02) ning SLV häirivustugevus näitas kõikides kehapiirkondades langustendentsi. Ka keskmised ülekoormusriski skoorid meditsiinilabori töötajatel mõnevõrra langesid. Arvutitöökohtades mõõdetud RULA skoor enne sekkumist oli 3,6 ning peale sekkumist 3,5; keskmine REBA skoor enne sekkumist oli 3,3 ja peale sekkumist 2,8 ning keskmine ROSA skoor oli enne sekkumist 4,7 ja peale sekkumist 4,4. Mikroskopeerimise töökohas oli keskmine RULA skoor enne sekkumist 3,3 ja peale sekkumist 3,0; keskmine REBA skoor enne sekkumist 3,0 ning peale sekkumist 2,3. Järeldus: Antud uuringu tulemused kinnitasid, et ergonoomikaline sekkumine avaldas positiivset mõju SLV levimusele meditsiinilabori töötajate hulgas.
The aim of this study was to describe prevalence of musculoskeletal disorders (MSD) resulting from working postures and evaluate the effectiveness of ergonomic interventions among medical laboratory workers. The dynamics of proportion of persons with MSDs, overload risk levels and pain discomfort by different body regions were analysed before and after intervention. Method. The study was conducted among the employees of the SA TÜK Ühendlabor (n=17). Intervention activities included web-based training on ergonomics and individual advisoring to improve work postures and workplace ergonomics. The study was carried out in four phases throughout 11 months. The first phase of measurement took place before the intervention and the remaining 3 measurement phases after the intervention. At each stage, work postures of the subjects were evaluated using questionnaire methods based on observation (RULA, REBA, ROSA) and pain discomfort was measured using validated questionnaire (Nordic Musculoskeletal Questionnaire, NMQ). Results. Almost all the subjects had MSDs in two or more body regions before the intervention, whereas the MSD symptoms most often occurred in lower back (76,5%), neck (70,6%), upper back (58,8%). After the interventions, the proportion of persons with 2 or more complaints decreased from 82,4% to 72,7% and the most often in upper and lower back (58,8%), neck (63,6%). The average pain rating score showed a significant reduction in the left forearm, fingers of the left hand and the lower limb (p=0,05–0,02) and in the other body regions it showed a tendency to decrease. The risk scores of work postures showed also a trend to decrease in after the intervention activities. At the computer workplaces, the average RULA score before the intervention was 3,6 and after 3,5. The average REBA score before the intervention was 3,3 and after 2,8. The average ROSA score before the intervention was 4,7 and after the intervention 4,4. At the microcopy workplaces, the average RULA score before the intervention was 3,3 and after 3,0 and the average REBA score before the intervention was 3,0 and after 2,3. Conclusions. The results of this study confirmed positive impact of ergonomic intervention on MSDs among medical laboratory workers.

Kirjeldus

Magistritöö Ergonoomika õppekaval

Märksõnad

magistritööd, ankeetmeetod, ergonoomika, koolitus, laboritöö, ülekoormusrisk

Viide

Kollektsioonid