Välise tugi-liikumisrakise mõju inimse töökoormatusele
Laen...
Kuupäev
2013
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Vaas, Peeter
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Bakalaureusetöö tulemused on järgmised:
1. Võrreldes eksoskeletiga ja ilma eksoskeletiga tehtud vaatluseid siseruumides tasasel pinnal, ei õigustanud rakise kasutamine inimese töö koormatuse vähendamiseks ühelgi juhul rakis ära. Kõikide ilma rakiseta tehtud vaatluste südamesageduse keskmised väärtused ja ka maksimaalne pulsiväärtus olid võrreldes tugiliikumisrakisega tehtud vaatlustega madalamad.
2. Siseruumis tasasel pinnal tehtud vaatluste alusel võib märkida, et kõige kõrgem pulss oli vaatlusel kus eksoskeletiga kõnniti koos raskusega 30 kg. Sel juhul tõusis pulss 166 löögini minutis – „väga raske“ (tabel 1.4). Kõige madalama pulsiga tulemuse andis käimine rakiseta ja raskuseta – pulss 127 lööki minutis – „raske“ tööintensiivsus (tabel 1.4).
3. Kõige kõrgem keskmine pulss tasasel pinnal käies oli kolmanda vaatluse korral (lisa C.3), väärtusega 136.3 lööki minutis – raske tööintensiivsus. Kõige madalama keskmise südametöö sagedusega oli neljas vaatlus (lisa C.4) ilma raskusteta ja rakiseta 117 lööki minutis. Selle tööintensiivsuseks oli „keskmine“.
4. Võrreldes eksoskeletiga ja ilma eksoskeletiga tehtud vaatluseid, siis antud juhul ei õigustanud inimese töökoormatuse vähendamiseks ühelgi juhul rakis ära, sest rakiseta vaatluste puhul jäi inimese töökoormatus madalamaks rakisega uurimistest.
5. Siseruumides treppidel inimese töökoormatust uurides selgus, et ilma rakiseta saab teisaldada raskusi kiiremini kui rakisega. Töökoormatuse seisukohalt oli kasulikum treppidel raskustega käia samuti ilma antud eksoskeletita – madalam pulss vaatluste lõpus – madalam töökoormatus.
6. Treppidel käimine 45 meetrilise distantsiga vaatluste korral kõige kõrgem pulss saavutati rakisega raskuse 30 kg kandmisel – 171 lööki minutis – tööintensiivsus „väga raske“ ja kõige madalamaks jäi pulss käimisel rakiseta ilma raskusteta – 142 lööki minutis, „raske“ tööintensiivsus.
7. Treppidel käimisel vaatlusaluse keskmisi pulsse võrreldes võib öelda, et ilma skeletita tuli inimese töökoormatus madalam. Näiteks 30 kg raskusega (lisa C.17) käies ilma raskuseta oli keskmine pulss 155,2 lööki minutis, kuid raskuseta 30 kg korral 149 lööki/min (lisa C.10)
8. Väliskeskkonnas distantsil 1000 meetrit läbiviidud vaatluste tulemuste põhjal saab tõdeda, et välistes tingimustes pole antud eksoskeleti kasutamine raskuste teisaldamisel otstarbekas. Vaadates jooniselt 4.3 rakiseta kirjeldatud pulsisageduste seost ajaga, võib öelda, ajakulu ja koormatus inimesele märgatavalt väiksemad kui rakisega käies.
9. Väliskeskkonnas uurimisi läbi viies saavutati uurimistöö kõige kõrgem pulsisagedus 192 lööki minutis – tööintensiivsus „liiga raske“ (tabel 1.4). Kõige vähem tõusis pulss ilma skeleti ja raskusteta. Sellel juhul küündis pulss vaid 143 löögini minutis(joonis 4.6). ja tööintensiivsus oli hinnanguga „raske töö“ (tabel 1.4)
10. Vaatlusaluse sõnul ta suurte raskuste, nagu 15 kg ja 30 kg, kandmise puhul ei tundnud raskuse mõju kehale. Seega võib oletada, et rakis jaotas raskuse kogu keha peale ära, tõstes üldfüüsilist koormatust, kuid hoides ära inimese lihaskonna, liigeste või selja koormatuse.
11. Raskuste teisaldamise riski hindamisel said väärtuse „tervisele ohtlik“ kaks vaatlust. Tabel 4.1 põhjal olid nendeks väliskeskkonnas 1000 meetri – ja treppidel 45 meetri käimine 30
45
kg raskusega. Kõige madalama riskihinnangu said sisekeskkonnas tasasel pinnal läbiviidud vaatlused ning vaatluste puhul võib esineda oht vaid rasedatele ja noortele.
12. Võib öelda, et inimese koormatuse hindamisel pulsi järgi ja raskuste teisaldamise riskiteguri hindamise vahel võib märgata antud uurimistöö tulemusena seost.
13. Rakisel raskuste kandmise konstruktsiooni parendamiseks soovitab uurimistöö autor disainida kanderaamile ostukorvi sarnane raamistik, et vajadusel saaks asetada seljakoti või mõne muu kantava raskuse sinna sisse. Samuti oleks siis külgedel piisavalt toestust ja kinnitusruumi konkskumm kinnitustele. Samuti välistaks see raskuste maha libisemist.
14. Rakise konstruktsiooni parendamiseks soovitab uurimistöö autor kasutada jala kinnitustena lumelaua klambrite kinnitusi (joonis 4.7), mida on lihtne avada ja sulgeda, need on tehtud vastupidavast materjalist ning on pehmendustega. Soovituslik oleks leida kinnitused millel on geel-pehmendused .
15. Bakalaureusetöö autor soovitab reiekinnitused disainida põlvekedera kohale, ehk seal kus reielihased kinnituvad luule. Lisaks lisada ühed kinnitused veel, mis hoiaksid põlvest allpool olevat süsteemi fikseerituna. Need kinnitused oleksid soovituslikud teha vahetult põlve all ja sääremarja kinnituskohtade pealt. Soovituslikult võiksid olla sidemed tehtud pehmendustega geelist.
The aim of the Bachelor’s thesis is to examine effect of external musculoskeletal mechanism on human work strain. The paper is divided into four parts: Essence of the problem, Aim and tasks of research, Methodology of research and Results of research. In the first chapter “Essence of the problem” gives basic overview about human anatomy what is necessary to know to build an exoskeleton. Most common classification for exoskeletons are brought out and gave some examples how and where these will be applied. Also there is simple overview about human work physiology and how to measure risk of manual handling and carrying of loads. The second chapter “Aim and tasks of research” describes the aim of the Bachelor’s thesis and its tasks. The third chapter “Methodology of research” describes the methods that are used for the creation of the paper. The chapter “Results of research” describes the results what I got while running these experiments and analysing them.
The aim of the Bachelor’s thesis is to examine effect of external musculoskeletal mechanism on human work strain. The paper is divided into four parts: Essence of the problem, Aim and tasks of research, Methodology of research and Results of research. In the first chapter “Essence of the problem” gives basic overview about human anatomy what is necessary to know to build an exoskeleton. Most common classification for exoskeletons are brought out and gave some examples how and where these will be applied. Also there is simple overview about human work physiology and how to measure risk of manual handling and carrying of loads. The second chapter “Aim and tasks of research” describes the aim of the Bachelor’s thesis and its tasks. The third chapter “Methodology of research” describes the methods that are used for the creation of the paper. The chapter “Results of research” describes the results what I got while running these experiments and analysing them.
Kirjeldus
Märksõnad
bakalaureusetööd