Andmebaasi logo
 

Mulla reaktsiooni määramismeetodite võrdlev analüüs ja teisendusseoste välja töötamine

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2025

Kättesaadav alates

06.09.2025

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Mulla reaktsioon on oluline indikaator mulla kvaliteedi hindamiseks, ning üks tema tähtsamaid rolle on taimede abistamine toiteelementide omastamisel ja säilitamisel mullas. Liigse happesuse korral on taimede kas pärsitud. Sama on ka liigse aluselisuse korral. Selleks, et taimed saaks optimaalselt kasvada on vajalik määrata mulla happesus, mille määramiseks on mitu erinevat kaudset ja laboratoorset meetodit. Käesoleva magistritöö eesmärk on võrrelda erinevate põllumuldade pH määramismeetodeid ning töötada välja teisenduse seosed nende kahe meetodi vahel. Töös kasutati 142 põllumulla proovi mis määrati kahes erinevas lahuses, KCl ja CaCl2. Tulemusena pH väärtused varieerusid vastavalt meetodile. KCl oli happelisem keskkond seega tulemused olid väiksemad kui CaCl2 lahuses määratuna. Lisaks tuli kahe määramismeetodite vähe suurem just happelistemate muldade puhul. Neutraal ja aluseliste muldade puhul on meetodite vahe peaaegu, et olematu. Tulevikus võiks suurema valimi kogusega teha mõõtmisi ka teise määramismeetodiga, milleks oleks deioniseeritud vesi.
Soil reaction is an important indicator for assessing soil quality, and one of its most significant roles is assisting plants in the uptake and retention of nutrients in the soil. When there is excessive acidity, plant growth is inhibited. The same applies in the case of excessive alkalinity. To ensure optimal plant growth, it is necessary to determine the soil’s acidity, for which there are several indirect and laboratory-based methods. The aim of this master's thesis is to compare different pH determination methods for agricultural soils and to develop conversion relationships between two of these methods. In this study, 142 agricultural soil samples were analyzed using two different solutions: KCl and CaCl₂. As a result, the pH values varied depending on the method used. KCl provided a more acidic environment, so the results were lower than those measured in the CaCl₂ solution. Additionally, the difference between the two methods was slightly greater for more acidic soils. For neutral and alkaline soils, the difference between the methods was almost negligible. In the future, with a larger sample size, it would be beneficial to also perform measurements using a third method—deionized water.

Kirjeldus

Magistritöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval

Märksõnad

magistritööd, mulla kvaliteet, happesus, reaktsioon, määramismeetodid

Viide

Kollektsioonid