Hariliku kuuse (Picea Abies L.) tervisliku seisundi hinnang uuenenud raielangil
Laen...
Kuupäev
2017
Kättesaadavus
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Bakalaureusetöös uuritakse hariliku kuuse (Picea abies L.) taimede tervislikku seisundit
viljakate kasvukohatüüpide puistutes ning juurepessu (Heterobasidion spp.) levikut
mõjutavaid aspekte.
Bakalaureusetöö eesmärgiks on teada saada, kui suur osa uuritud aladel kasvavatest harilikest
kuuskedest on nakatunud juurepessu; millised juured on mädanikust rohkem nakatunud, kas
peen- või jämejuured, ning võrrelda juuremädaniku levikut juuritud ja juurimata aladel.
Uurimuse jaoks koguti 2015. ja 2016. aasta sügisel kuuelt proovialalt Tartumaa, Võrumaa
ning Lääne-Virumaa metskondadest 236 juureproovi 118-lt harilikult kuuselt vanuses 5-8
aastat. Kolm prooviala (Rõuge, Elva, Viru) olid jaotatud sektoriteks, kus kahes korduses
esinesid juuritud ja kontrollalad (juurimata), et hinnata kändude juurimise mõju juurepessu
levikule. Kolmelt alalt (Tartu I, Tartu II, Tartu III) koguti proovid vaid juurimata aladelt.
Kogutud juureproove analüüsiti laboris teostades liigispetsiifilisi DNA analüüse juurepessu
tuvastamiseks ning liigi määramiseks. 118-st uuritud harilikust kuusest oli juurepessu
nakkusega 37 puud, mis moodustab 31,4% uuritud puude arvust. Enim määrati kuusejuurepessu
(Heterobasidion parviporum) esinemist (23,7%), kuid kuuse juureproovides esines
ka männi-juurepessu (Heterobasidion annosum) – 9,3% juurtest olid nakatunud.
Juuretüüpidest oli aga enim nakatunud juurepessuga jämejuured, moodustades ca 9,7 %
kogutud proovide hulgast (236 juureproovi) , millest enim tuvastati kuuse-juurepessu
esinemist.
Juuritud aladest esines juurepessu kõige enam Viru alal – 11st kogutud puu juurestikust oli juurepessuga nakatunud 7 puud (64%). Kõige suurema juurepessu kahjustusega olid sinilille
kasvukohatüübi alad (Viru ja Tartu III), sellele järgnesid jänesekapsa (Elva, Tartu I, Tartu II)
ja jänesekapsa-mustika (Rõuge) kasvukohatüüpides olevad proovialad.
The aim of this thesis is to study the occurrence and extent of Heterobasidion spp. in 5-8 year old uprooted and not rooted Norway spruce stands. Particulary, if stump removal reduces the spread of pathogen among young spruce plants. Root samples were collected from six sampling plots in Tartu, Võru and Lääne-Viru County forest districts, from 118 spruces, in all 236 root samples (coarse and fine roots). Three sampling areas were divided into sectors with both uprooted and unmanaged areas to assess the impact of removing stumps on the spread of Heterobasidion spp. Other three plots were not rooted. The collected samples were analyzed by molecular methods to detect root rot infection and species. 37 of 118 studied spruces were infected with Heterobasidion which represents 31,4% of the examined trees, 27,3% of trees were infected with Heterobasidion parviporum and 9,3% with Heterobasidion annosum. The results of this research shows that occurrence of pathogen is more extensive in uprooted sites.. The most damaged were sampling plots in the Hepatica site type, followed by the areas in Oxalis and Myrtillus site types.
The aim of this thesis is to study the occurrence and extent of Heterobasidion spp. in 5-8 year old uprooted and not rooted Norway spruce stands. Particulary, if stump removal reduces the spread of pathogen among young spruce plants. Root samples were collected from six sampling plots in Tartu, Võru and Lääne-Viru County forest districts, from 118 spruces, in all 236 root samples (coarse and fine roots). Three sampling areas were divided into sectors with both uprooted and unmanaged areas to assess the impact of removing stumps on the spread of Heterobasidion spp. Other three plots were not rooted. The collected samples were analyzed by molecular methods to detect root rot infection and species. 37 of 118 studied spruces were infected with Heterobasidion which represents 31,4% of the examined trees, 27,3% of trees were infected with Heterobasidion parviporum and 9,3% with Heterobasidion annosum. The results of this research shows that occurrence of pathogen is more extensive in uprooted sites.. The most damaged were sampling plots in the Hepatica site type, followed by the areas in Oxalis and Myrtillus site types.
Kirjeldus
Bakalaureusetöö
Metsanduse õppekaval
Märksõnad
bakalaureusetööd, harilik kuusk, kännud, juurimine