Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine“ toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid : uuringu aruanne
Laen...
Kuupäev
2009
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Põllumajandusministeeriumi korraldusel hindab Eesti Maaülikool (EMÜ) Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) esimese, kolmanda ja neljanda telje tegevusi. Esimese telje hulka kuulub ka meede 1.6. Meede 1.6 on suuantud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsasaadusi ja nimetatud toodetega seotud tooteid. Eesmärgiks on parandada nende ettevõtete konkurentsivõimet ja üldist tulemuslikkust (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordi kasv jms) ning tagada nende ettevõtete jätkusuutlikkus. MAK meetme 1.6 I taotlusvooru investeeringutoetuse taotlusi võeti vastu 05. maist kuni 11. juulini 2008. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Kokku võeti vastu 49 taotlust. Investeeringutoetus määrati 36 ettevõttele, millele hiljem lisandus veel kaks ettevõtet. Küsitluse alguse momendiks (seisuga 4.08.2009) oli investeeringutoetus välja makstud 18 ettevõttele. Kuna ettevõtete konkurentsivõime hindamine on suhteliselt komplitseeritud ülesanne, peeti otstarbekaks lisaks MAK meetmest 1.6 investeeringutoetust saanud ettevõtete majandusnäitajate analüüsile korraldada sotsioloogiline küsitlus ettevõtjate arvamuse ja suhtumise teada saamiseks. Uuringu lähteülesanne kinnitati 2009. aasta juunis. Lähteülesandes seati eesmärkideks 1. analüüsida sektorite (liha-, piimatoodete tootja jne) lõikes investeeringutoetust saanud ettevõtete konkurentsivõimet, samuti tegutsemisvaldkonna sektori konkurentsivõimet tervikuna ettevõtjate hinnangute alusel. Analüüsida tegureid, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel enam vaja avaliku sektori abi ja 2. hinnata meetmete asjakohasust ning leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud viiele hindamisküsimusele. Need on: (1) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? (2) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? (3) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu- ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? (4) Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, ka taastuvenergiasektor? (5) Mil määral investeeringutoetused on parandanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Küsimustiku esialgse kava pani kokku EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. Küsimustiku koostamisel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel küsiti nõu EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi ettevõtete konkurentsivõimega tegelevatelt õppejõududelt. Järgnevalt saadeti küsimustik põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna töötajatele, kes lisasid küsimustikku hulgaliselt parandus- ja täiendusettepanekuid (parandati ja lisati peamiselt küsimuste vastuste variante). Suurem osa ettepanekutest võeti ankeedi täiendamisel ja parandamisel arvesse. Küsimustik valmis juuli lõpuks. Ankeedis oli 37 küsimust, millest 12 olid avatud küsimused, kus vastusvariante polnud ette antud (lisa 1) ning ülejäänud küsimused olid suletud. Kogu küsimustiku lõikes oli vastajatel võimalus lisada ka kinniste küsimuste vastuste juurde oma arvamus, neid põhjendada ja teha ettepanekuid. Küsimustiku viimase lehe täitis intervjueerija, mis sisaldas ettevõtte üldisi näitajad ja küsitlemist sisaldavaid andmeid. Intervjueerijatel oli kasutada küsitlusjuhend (lisa 2), mille eesmärgiks oli ennetada ja vältida teisitimõistmisi küsitlemisel ja ankeedi täitmisel. Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad said intervjuu käigus küsimustele vastamisel kasutada. Valimisse kaasati kõik MAK meetmest 1.6 toetust saanud 38 ettevõtet. Küsitlus toimus 4. augustit kuni 18. septembrini 2009. aastal. Uuringu aruandes on esitatud järgmised peatükid: ettevõtete üldiseloomustus, toodete reklaamimine ja turustamine, koostöövõime, konkurentsivõime, MAK meetme 1.6 investeeringutoetuse kasutamine ja selle mõju ettevõtetele ning järeldused ja ettepanekud. Aruande juurde kuulub kolm lisa: küsitluse ankeet, küsitlusjuhend ja lahtiste küsimuste vastused. Tulemused on esitatud nii üldjaotusena kui ka viie tegevusvaldkonna (lihatoodete, piimatoodete, valmistoitude tootmine, puu- ja köögivilja töötlemine ning muud valdkonnad) lõikes. Aruande tekstilisse ossa lisati intervjueeritute ütlused. Andmete sisestamisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS Excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS 13,0. Tuleb märkida, et antud uuring põhineb sotsiloogilisel küsitlusel ehk ettevõtete esindajate arvamustel ja hinnangutel, mis tähendab uuringutulemuste tõlgendamist üksnes sotsiaal-majanduslikus, mitte finants-majanduslikus tähenduses. Uuringugruppi kuulus neli EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna inimest: Mati Mõtte, Risto Räisa, Toomas Kangur ja Kersti Aro. Uuringu aruande koostas Kersti Aro.
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
maaelu, Eesti, põllumajandussaadused, metsasaadused, lisandväärtus, ettevõtted, küsitlusuuringud, uuringute aruanded