Pilliroog ja selle kasutamise võimalused
Laen...
Kuupäev
2013
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Raamat on ilmunud Interreg IV A projekti Cofreen ja EMÜ maaehituse osakonna ning TTÜ soojustehnika instituudi koostöös 2013 aastal Tartus
Ühiskonnas on üha enam omaks võetud säästlikkuse põhimõte. Arvestama peaks sellega valdkondades, kus me tarbime taastumatuid ressursse. Mugava, turvalise ja inimsõbrali-ku töö- ja elukeskkonna ehitamisel on võimalik senisest märksa rohkem kasutada loo-duslikke materjale. Otse loodusest saadavad materjalid loovad meile keskkonna, kus saab elada, tundmata muret ehitusmaterjalidest siseruumidesse lenduvate kahjulike ühendite pärast. Teatavasti kulub suurem osa inimeste tarbitavast energiast ehitusmaterjalide tootmi-seks, ehitiste püstitamiseks ning ruumide kütmiseks või jahutamiseks. Loetletud kulutuste minimeerimise võimaluse annab looduslike taastuvate materjalide kasutamine. Lisaks sellele on neid võimalik hankida ehituskoha lähedalt, mistõttu vähe-nevad transpordikulutused ning edeneb regionaalne areng. Kõiki ehitustegevusest üle jäänud looduslikke materjale saab taaskasutada kas hilisema ehitamise käigus või näi-teks kütteks: puidujäätmed või pilliroog. Kõige levinum looduslik ehitusmaterjal on puit, mida on kasutatud juba aastatuhandeid. Viimasel ajal on lisaks puidule aina rohkem hakatud kasutama ka põhku, savi jms mater-jale ning neid kasutades on hoone piirdekonstruktsioonid saadud soojapidavaks ja ruu-mide sisekliima rahuldab ka tundlikumate inimeste nõudmisi. Üheks senini suhteliselt vähe kasutatud ehitusmaterjaliks, mida meilgi looduses palju kasvab, on pilliroog. Valdavalt on Eestis ja mujalgi maailmas rooga kaetud enamasti ka-tuseid, aga nagu sellest kogumikust lugeda võite, saab pilliroogu kasutada märksa laial-dasemalt. Uuringutulemusi arvesse võttes sobib pilliroog ka seinamaterjaliks, soojustamiseks ja kütteks. Viimast valdkonda on uuritud TTÜ soojustehnika instituudis. Tulemused näita-vad, et pilliroo kasutamine koos hakkpuiduga võimaldab soojatootmise hinda alandada. Siingi on osaliselt mängus sama faktor, mis ehitamisel – lähedalt saadud tooraine on odavam ning tarbimiseks ja tootmiseks kulutatakse vähem raha ja ka energiat, sest veo-kulud on väiksemad. Eestis on olemas arvestatavad ressursid ja tootmisvõimalused pilliroo kui ehitusmater-jali laiemaks kasutuselevõtuks. Kvaliteetne elurikas roostik on mosaiikne, vaheldub vee-silmadega ja vana roog ei ladestu paksu kihina. Sellise maastiku püsimise eelduseks on rooväljade perioodiline hooldamine. Ka inimeste jaoks on roogu täiskasvanud ranniku-alad ebameeldivad – ei näe merele ja ei pääse randa kõndima. Rannaalade ja roostike hooldamiseks ette nähtud toetused oleks otstarbekas siduda roo optimaalseks lõikami-seks sobiva ajaga – varakevadega. Seni viiakse suur kogus koristatud roost Eestist välja ja hea materjal jääb kohapeal väärindamata. Samas tuuakse rooplaati meile Ungarist, Hiinast jm. Kirjutatu ei tähenda, et kõik peaksidki nüüd ainult pilliroost ja põhust hakkama maju ehitama. Küll võiks siin kirja pandu anda nii mõtlemisainet kui ka innustada inimesi jul-gemini kasutama loodusest pärinevaid materjale ehituses. Kogumikus antakse ülevaade Interreg IV A projektide Cofreen ning ProNatMat ja Eesti Maaülikooli baasfinantseeritava teadustöö raames maaehituse osakonnas tehtud uuri-mistöödest ja katsete tulemustest ning ka TTÜ soojustehnika instituudis samade projek-tide käigus tehtud uuringutest. Professor Jaan Miljan
Ühiskonnas on üha enam omaks võetud säästlikkuse põhimõte. Arvestama peaks sellega valdkondades, kus me tarbime taastumatuid ressursse. Mugava, turvalise ja inimsõbrali-ku töö- ja elukeskkonna ehitamisel on võimalik senisest märksa rohkem kasutada loo-duslikke materjale. Otse loodusest saadavad materjalid loovad meile keskkonna, kus saab elada, tundmata muret ehitusmaterjalidest siseruumidesse lenduvate kahjulike ühendite pärast. Teatavasti kulub suurem osa inimeste tarbitavast energiast ehitusmaterjalide tootmi-seks, ehitiste püstitamiseks ning ruumide kütmiseks või jahutamiseks. Loetletud kulutuste minimeerimise võimaluse annab looduslike taastuvate materjalide kasutamine. Lisaks sellele on neid võimalik hankida ehituskoha lähedalt, mistõttu vähe-nevad transpordikulutused ning edeneb regionaalne areng. Kõiki ehitustegevusest üle jäänud looduslikke materjale saab taaskasutada kas hilisema ehitamise käigus või näi-teks kütteks: puidujäätmed või pilliroog. Kõige levinum looduslik ehitusmaterjal on puit, mida on kasutatud juba aastatuhandeid. Viimasel ajal on lisaks puidule aina rohkem hakatud kasutama ka põhku, savi jms mater-jale ning neid kasutades on hoone piirdekonstruktsioonid saadud soojapidavaks ja ruu-mide sisekliima rahuldab ka tundlikumate inimeste nõudmisi. Üheks senini suhteliselt vähe kasutatud ehitusmaterjaliks, mida meilgi looduses palju kasvab, on pilliroog. Valdavalt on Eestis ja mujalgi maailmas rooga kaetud enamasti ka-tuseid, aga nagu sellest kogumikust lugeda võite, saab pilliroogu kasutada märksa laial-dasemalt. Uuringutulemusi arvesse võttes sobib pilliroog ka seinamaterjaliks, soojustamiseks ja kütteks. Viimast valdkonda on uuritud TTÜ soojustehnika instituudis. Tulemused näita-vad, et pilliroo kasutamine koos hakkpuiduga võimaldab soojatootmise hinda alandada. Siingi on osaliselt mängus sama faktor, mis ehitamisel – lähedalt saadud tooraine on odavam ning tarbimiseks ja tootmiseks kulutatakse vähem raha ja ka energiat, sest veo-kulud on väiksemad. Eestis on olemas arvestatavad ressursid ja tootmisvõimalused pilliroo kui ehitusmater-jali laiemaks kasutuselevõtuks. Kvaliteetne elurikas roostik on mosaiikne, vaheldub vee-silmadega ja vana roog ei ladestu paksu kihina. Sellise maastiku püsimise eelduseks on rooväljade perioodiline hooldamine. Ka inimeste jaoks on roogu täiskasvanud ranniku-alad ebameeldivad – ei näe merele ja ei pääse randa kõndima. Rannaalade ja roostike hooldamiseks ette nähtud toetused oleks otstarbekas siduda roo optimaalseks lõikami-seks sobiva ajaga – varakevadega. Seni viiakse suur kogus koristatud roost Eestist välja ja hea materjal jääb kohapeal väärindamata. Samas tuuakse rooplaati meile Ungarist, Hiinast jm. Kirjutatu ei tähenda, et kõik peaksidki nüüd ainult pilliroost ja põhust hakkama maju ehitama. Küll võiks siin kirja pandu anda nii mõtlemisainet kui ka innustada inimesi jul-gemini kasutama loodusest pärinevaid materjale ehituses. Kogumikus antakse ülevaade Interreg IV A projektide Cofreen ning ProNatMat ja Eesti Maaülikooli baasfinantseeritava teadustöö raames maaehituse osakonnas tehtud uuri-mistöödest ja katsete tulemustest ning ka TTÜ soojustehnika instituudis samade projek-tide käigus tehtud uuringutest. Professor Jaan Miljan
Kirjeldus
Täistekst
Märksõnad
pilliroog, ehitusmaterjalid, looduslikud materjalid, soojustusmaterjalid, taastuvad energiaallikad, biomassienergia, biogaas, käsitöövahendid, koostööprojektid