Estrotect © as an indicator of fertile heat compared to visual detection in dairy heifers
Laen...
Kuupäev
2021
Kättesaadav alates
03.09.2021
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Heat detection and the precise timing of animals in true estrus has become one of the most important
challenges in modern-day dairy farming. Additionally, replacement animals are more often artificially
inseminated. A well-managed replacement herd breeding program is crucial for a farm to achieve the
most economical profit.
In this study, we compared Estrotect heat detection devices with ordinary visual heat detection (two
times per day). The aim was to compare the results of using heat detection aids with the labor concerning practice of visual heat detection. A total of 142 Holstein and 30 Estonian Red breed heifers
were selected as a group inseminated according to Estrotect devices; for the second group, heat was
detected visually in 92 Holstein and 14 Estonian Red breed heifers. All animals selected to this study
were inseminated for the first time. When inseminated according to Estrotect device, 66.9% of
Holstein heifers and 36.7% of Estonian Red heifers became pregnant. When heat was detected
visually, 71.7% of Holstein heifers and 71.4% of Estonian Red heifers became pregnant. According
to this study, Estrotect can be a useful aid to improve the fertility results of replacement herds in farms
with problems related to visual heat detection management.
Töös kasutati looma sabajuurele kleebitavat visuaalset inna- avastamise abivahendit Estrotect (Rockway, Inc., Tennessee, United States) ja analüüsiti mullikate tiinestumist, keda seemendati ainult selle abivahendi alusel avastatud innast. Võrrelduna mullikate tiinestumisega, keda seemendati tavapärase hommikusel ja õhtusel inna-avastamisel leitud innatunnuste järgi. Estrotect’i kasutamine põhineb looma sabajuurele kinnitatud kleebise värvimuutusel. Kui loomal on püsiind, siis ta talub teiste indlevate loomade hüppamist tema laudjale ja nende korduvate hüppamiste tagajärjel toimub sabajuurele kinnitatud Estrotect’i kleebise värvuse muutus. Mida intensiivsem on värvi muutus, seda tõenäolisem on see, et loomal on püsiind ja me saame teostada selle alusel seemenduse. Töös kasutatud mullikad jagati kahte katserühma. Esimesse katserühma kellele paigaldati Estrotect’i kleebis valiti 142 Holsteini tõugu ja 30 Eesti punast tõugu mullikat. Teise katserühma keda seemendati tavapärase, hommikusel ja õhtusel inna avastamisel leitud innatunnuste järgi, valiti 92 Holsteini tõugu ja 14 Eesti punast tõugu mullikat. Inna avastamine teostati hommikul kella 07:00 ka kella 09:00 vahel ja õhtul kella 17:00 ja 19:00 vahel. Samadel kellaaegadel toimus ka kontroll Estrotecth’i kleebise värvimuutusele. Innatunnused, mida jälgiti selle rühma loomadel, kellel toimus tavapärane rutiine inna avastamine olid järgmised: teise looma laudjale hüppamise talumine, aktiivsusprofiil, häälitsemine, pea toetamine teise looma laudjale, limavool häbemest. Mõlema katserühma mullikatel olid teostatavad seemendused esmakordsed. Loomade vanus jäi vahemikku 12.5 kuni 15 kuud. Tiinestumise määr esimesest seemendusest rühmas kus kasutati Estrotect’i oli madalam nii Holsteini, kui ka Eesti punast tõugu mullikatel. Holsteini mullikatel Estrotect’i rühmas tiinestus 66.9±4.0% ja rühmas, kus seemendused teostati visuaalsel jälgimiselsaadud innatunnustele põhinedes oli tiinestumine 71.7±4.7% (p=0.436). Eesti punast tõugu mullikatel oli tiinestumise määr vastavalt 36.7±8.8% Estrotect’i rühmas ja 71.4±12.1% (p=0.037) rühmas, kus seemendused teostati visuaalsel jälgimisel saadud innatunnustele põhinedes. Kokkuvõttes ei leitud statistilist erinevust inna avastamise metoodika vahel (p=0.129). Statistiline analüüs näitas samuti seda, et tõug ei mõjuta inna avastamise metoodikat (p=0.105). Samal ajal oli tiinestumise määr katses kasutatud Eesti punast tõugu mullikate statisitiliselt madalam kui kasutatud Holsteini mullikatel (p=0.012). Teostatud uuring näitas, et farmid, kes pole rahul oma noorkarja tiinestumis näitajatega ja mille võimalik põhjus võib olla probleemne inna avastamine, võiksid kasutada Estrotect’i kleebiseid inna avastamise parandamiseks. Loomade grupeerimine ja kleebiste paigaldamine on küll mõnevõrra aeganõudev, aga kokkuvõttes on võimalik hoida kokku aega, mis kulub rutiinsele kahekordsele päevasele inna avastamisele.
Töös kasutati looma sabajuurele kleebitavat visuaalset inna- avastamise abivahendit Estrotect (Rockway, Inc., Tennessee, United States) ja analüüsiti mullikate tiinestumist, keda seemendati ainult selle abivahendi alusel avastatud innast. Võrrelduna mullikate tiinestumisega, keda seemendati tavapärase hommikusel ja õhtusel inna-avastamisel leitud innatunnuste järgi. Estrotect’i kasutamine põhineb looma sabajuurele kinnitatud kleebise värvimuutusel. Kui loomal on püsiind, siis ta talub teiste indlevate loomade hüppamist tema laudjale ja nende korduvate hüppamiste tagajärjel toimub sabajuurele kinnitatud Estrotect’i kleebise värvuse muutus. Mida intensiivsem on värvi muutus, seda tõenäolisem on see, et loomal on püsiind ja me saame teostada selle alusel seemenduse. Töös kasutatud mullikad jagati kahte katserühma. Esimesse katserühma kellele paigaldati Estrotect’i kleebis valiti 142 Holsteini tõugu ja 30 Eesti punast tõugu mullikat. Teise katserühma keda seemendati tavapärase, hommikusel ja õhtusel inna avastamisel leitud innatunnuste järgi, valiti 92 Holsteini tõugu ja 14 Eesti punast tõugu mullikat. Inna avastamine teostati hommikul kella 07:00 ka kella 09:00 vahel ja õhtul kella 17:00 ja 19:00 vahel. Samadel kellaaegadel toimus ka kontroll Estrotecth’i kleebise värvimuutusele. Innatunnused, mida jälgiti selle rühma loomadel, kellel toimus tavapärane rutiine inna avastamine olid järgmised: teise looma laudjale hüppamise talumine, aktiivsusprofiil, häälitsemine, pea toetamine teise looma laudjale, limavool häbemest. Mõlema katserühma mullikatel olid teostatavad seemendused esmakordsed. Loomade vanus jäi vahemikku 12.5 kuni 15 kuud. Tiinestumise määr esimesest seemendusest rühmas kus kasutati Estrotect’i oli madalam nii Holsteini, kui ka Eesti punast tõugu mullikatel. Holsteini mullikatel Estrotect’i rühmas tiinestus 66.9±4.0% ja rühmas, kus seemendused teostati visuaalsel jälgimiselsaadud innatunnustele põhinedes oli tiinestumine 71.7±4.7% (p=0.436). Eesti punast tõugu mullikatel oli tiinestumise määr vastavalt 36.7±8.8% Estrotect’i rühmas ja 71.4±12.1% (p=0.037) rühmas, kus seemendused teostati visuaalsel jälgimisel saadud innatunnustele põhinedes. Kokkuvõttes ei leitud statistilist erinevust inna avastamise metoodika vahel (p=0.129). Statistiline analüüs näitas samuti seda, et tõug ei mõjuta inna avastamise metoodikat (p=0.105). Samal ajal oli tiinestumise määr katses kasutatud Eesti punast tõugu mullikate statisitiliselt madalam kui kasutatud Holsteini mullikatel (p=0.012). Teostatud uuring näitas, et farmid, kes pole rahul oma noorkarja tiinestumis näitajatega ja mille võimalik põhjus võib olla probleemne inna avastamine, võiksid kasutada Estrotect’i kleebiseid inna avastamise parandamiseks. Loomade grupeerimine ja kleebiste paigaldamine on küll mõnevõrra aeganõudev, aga kokkuvõttes on võimalik hoida kokku aega, mis kulub rutiinsele kahekordsele päevasele inna avastamisele.
Kirjeldus
Final thesis in Veterinary Medicine
Curriculum in Veterinary Medicine
Märksõnad
magistritööd, master thesis, heifer, fertility, pregnancy rate, visual heat detection, estrotect