Põua mõju hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) juurdekasvule
| dc.contributor.advisor | Hordo, Maris (juhendaja) | |
| dc.contributor.advisor | Metslaid, Sandra (juhendaja) | |
| dc.contributor.author | Paulson, Kaisa | |
| dc.date.accessioned | 2019-05-30T08:48:34Z | |
| dc.date.available | 2019-05-30T08:48:34Z | |
| dc.date.defensed | 2019-06-10 | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description | Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval | est |
| dc.description.abstract | Peamiselt eristatakse nelja liiki põuda milleks on meteoroloogiline, agrometeoroloogiline, sotsiaalökonoomiline ning hüdroloogiline põud. Käesolevas töös keskendume meteoroloogilisele põuale. Kuna meteroloogilise põua kriteeriumid piirkonniti erinevad, siis ei saa kasutada ka ühtset põua definitsiooni. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade ekstreemsete kasvuperioodide kohta, mis võivad olla tingitud põuast (vähene sademetehulk, kõrged temperatuurid pikemal perioodil). Lisaks võrreldakse kolme erinevat näitaasta analüüsimeetodit, et dateerida ekstreemsed kasvuaastad hariliku kuuse puursüdamike andmetel. Töös kasutatud puursüdamikud on kogutud neljalt proovialalt vastavalt Jõgevamaalt (endisest Vaimastvere metskonnast), Tartumaalt (Järvselja metskonnast), Valgamaalt (endisest Aakre metskonnast) ja Võrumaalt (endisest Misso metskonnast). Põua mõju uurimiseks juurdekasvule kasutati vabavara R-i pakette dplR, pointRes, ggplot2 ja dendroTools. Negatiivsete kasvuaastate leidmiseks kasutati kolme meetodit – Cropperi, Neuwirthi ning suhtelise kasvumuutuse meetodit. Lisaks leiti kõikide puurproovide vastupidavuse komponendid, mis näitavad puu vastupanu põuale, taastumist peale põuda ning juurdekasvu aeglustumist või kasvu pärast põuda. Cropperi meetodiga tuvastatud negatiivsetest kasvuaastatest langesid teadaolevate põua-aastatega kokku aastad 1914, 1964 ja 1992. Lisaks oli aastatel 1902, 1941, 1980 ja 2003 negatiivne kasvuaasta. Nendel aastatel võis põua mõju puu juurdekasvule avalduda hiljem, mitte samal kasvuaastal. Neuwirthi meetodiga leiti negatiivsete näitaastatena aastad 1902, 1928, 1956, 1973, 1985 ja 2003. Selle meetodiga ei langenud ükski aasta kokku kirjandusest teadaolevate kuivade aastatega. Siiski ka selle meetodi puhul aastatel 1902, 1985 ning 2003 võis põua mõju avalduda juurdekasvus hiljem. Suhtelise kasvumuutuse meetodiga leiti negatiivsete kasvuaastatena aastad 1941 ja 1967. Kumbki aasta ei olnud kirjanduse põhjal kuiv aasta, kuid teadaolevad põuased aastad 1939 ja 1963-1965 võisid juurdekasvule avaldada tugevat mõju, mis väljendus aastaid hiljem. Aastatel 1901 ja 1964 oli SPEI väärtus -2, mis tähendab väga ekstreemset põuda. Mõlemad aastad on välja toodud ka Tarand et al. (2013) teoses. Vastupidavuse komponente uurides tuvastati, et aastatel 1933, 1939, 1963, 1964 ning 1965 esines põud. Nendel aastatel olid kõikide vastupidavuse komponentide väärtused alla 1, mis tähendab, et harilikud kuused olid põuale väga vastuvõtlikud, kasv aeglustus ning põuast taastumise võimalus oli väike. Tuginedes oma tulemustele, võime järeldada, et Cropperi meetod sobib põua dateerimisteks paremini. Selle meetodiga leiti kõige rohkem negatiivseid kasvuaastaid ning ka kõige enam kokkulangevaid aastaid. Samuti uurides puu vastupidavuse komponente, leiti kuivadeks kasvuaastateks need aastad, mis olid juba kirjandusest teada põua-aastad. | est |
| dc.description.abstract | The aim of this Bachelor’s thesis is to give an overview of the extreme growth periods that may be caused by drought (low rainfall, high temperatures over a longer period) and to compare three different methods of analysis to date the negative pointer years based on spruce drillcores. The inrement cores used in the this work have been collected from four sample sites, respectively from Jõgeva County (former Vaimastvere Forest District), Tartu County (Järvselja Forest District), Valga County (former Aakre Forest District) and Võru County (former Misso Forest District), and daily weather data from the Tartu-Tõravere meteorological station. To study the effects of drought on incremental growth, freeware R-packets dplR, pointRes, ggplot2 and dendroTools were used. Three methods were used to find negative pointer years: the Cropper, Neuwirth and relative growth change methods. In addition, the resilience components of all samples showing the resistance of the tree to drought, recovery after drought, and elasticity were found, indicating slower growth or growth after drought. SPEI and EPS were also found. The negative pointer years found with the Cropper method were 1914, 1964, and 1992, and these years have been submitted in Tarand et al. (2013) book. In addition, 1902, 1941, 1980, and 2003 were also a negative year of growth by the Cropper method. In these years, the effects of drought on the growth of the tree may have been affected later, not in the same growing year. The Neuwirth method found the years 1902, 1928, 1956, 1973, 1985, and 2003 as negative pointer years. However, in the case of this method in 1902, 1985 and 2003, the effects of drought could have increased later. The years 1941 and 1967 were found as negative pointer years by the relative growth change method. According to literature, these dry years were not known as drought years, but known drought years 1939 and 1963-1965 could have had a strong impact on growth, which was manifested years later. In 1901 and 1964, the SPEI value was -2, which means a highly extreme drought. Both years are also outlined in Tarand et al. (2013). Researching the components of resilience revealed that drought occurred between 1933, 1939, 1963, 1964, and 1965. In these years, the values of all the components of resilience were below 1, which means that spruce trees were very sensitive to drought, growth slowed down, and the chance of recovery from drought was low. These years were also drought years according to the Tarand et al. (2013). By concluding the results and looking at the matches with already known drought years, the Cropper method would be best suited for further drought studies. This method found the most negative pointer years and also the most matching years with literature. | eng |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/5106 | |
| dc.publisher | Eesti Maaülikool | |
| dc.subject | bakalaureusetööd | est |
| dc.subject | põud | est |
| dc.subject | juurdekasv | est |
| dc.subject | vastupidavuskomponentide analüüs | est |
| dc.subject | näitaasta analüüs | est |
| dc.title | Põua mõju hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) juurdekasvule | est |
| dc.title.alternative | Impact of drought on the growth of norway spruce (picea abies karst.). | eng |
| dc.type | Bachelor Thesis | |
| rioxxterms.freetoread.startdate | 10.09.2019 |