Mulla pindharimismasina tööseadiste abrasiivse kulumise analüüs
Laen...
Kuupäev
2012
Kättesaadav alates
ainult raamatukogus, only in library
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Töös tekkinud probleemid:
1) kõvaduse HRC mõõtmistulemuste usaldatavus;
2) piiotsad, mis asusid traktori jäljes, kulusid rohkem. Seda aspekti oleks pidanud
märkama detailide monteerimisel lauskultivaatori külge.
Viimast probleemi sai aga ära kasutada selleks, et näha, kuidas tulemused erinesid traktori
jäljes olevas töötsoonis, kus on mulla tihedus suurem, ja tavalises töötsoonis oleval piiotsal.
Konekesko kaks detaili oli monteeritud selliselt ja samuti Itaalia päritolu piiotsad. Konekesko
piiotstel tuli see erinevus alla 0,2 g/ha, Itaalia tehase piiotstel oli see suurem 0,4 g/ha kohta.
Konekesko piiotsad on samas ka kaks korda kallimad.
Lemkeni ja Konekesko püstpiidele saadud kõvadustulemustega võib rahule jääda, sest nende
kõvadus oli kõige suurem, kui mitte arvestada Itaalia päritolu piiotsi, ja kulum kõige väiksem.
Itaalia päritolu kõvadustulemused olid ilmselgelt valed, arvestades nende hinda ja kulumist
pinnaühiku kohta. Geomeetria muutus toimus kõige suurem ja märgatavam pikkuselt, laius ja
paksus muutus ebaühtlaselt või siis vähe. Kulumise ja maksumuse vahelises seoses oli näha,
et kõrgema hinnaga piiotsad kulusid vähem. Kuid see kulumise vahe ei ole nii suur, et oleks
mõttekas kallima hinnaga piiotsi kasutada. Ehk siis osta odavamaid ja vahetada tihedamalt
neid otsi, mis tuleb majanduslikult kasulikum. See väike 24,69 ha põldkatse ei ole nii
põhjapanev, et teha kindlaid järeldusi.
Soovitused ja tegevused edaspidiseks:
1. Piiotsi tuleks kulutada nii, et neil on kõigil võrdsed tingimused (osa ei asu traktori
jäljes) ja nii kaua kulutada, kuni nad täielikult ära kulunud on. Seejärel teha lõplikud
järeldused erinevate piiotste kohta.
2. Samuti uurida edasi erinevate piiotste keemilist koostist, et kuidas see mõjutab
kulumist.
3. Võimalusel teostada uuesti ka kõvadusmõõtmised nii, et oleks tagatud usaldusväärsed
tulemused ehk detail oleks kindlalt fikseeritud.
The main aim of this work is to analyze the abrasive wear of cultivator work devices. The objects of study are cultivator work devices by different importers. The aim is comparison of wearing of different work devices in real field test. Several measurements are made with the details before field test – hardness, weighing, and geometry. After the field test weighing and geometry measurements were made to analyse abrasive wearing. There were some problems with hardness measurements, as some of them were unreliable. The same applies to the field test, because some of the cultivator work devices were mounted in wrong places. Furthermore, the results were analysed and some graphs were made.
The main aim of this work is to analyze the abrasive wear of cultivator work devices. The objects of study are cultivator work devices by different importers. The aim is comparison of wearing of different work devices in real field test. Several measurements are made with the details before field test – hardness, weighing, and geometry. After the field test weighing and geometry measurements were made to analyse abrasive wearing. There were some problems with hardness measurements, as some of them were unreliable. The same applies to the field test, because some of the cultivator work devices were mounted in wrong places. Furthermore, the results were analysed and some graphs were made.
Kirjeldus
Märksõnad
mullaharimismasinad, kultivaatorid, detailid, kulumine (tehn.), bakalaureusetööd