Andmebaasi logo
 

Metsaökosüsteemide looduslikkuse hindamine kaugseiremeetoditega

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2023

Kättesaadavus

06.09.2023

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Metsade bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiseks põhjuseks on metsade intensiivne majandamine ja seeläbi metsaökosüsteemis elupaikade kadumine. Selle ärahoidmiseks tuleb tõsta sellealast teadlikkust ning leida viise, kuidas lihtsamini ja kiiremini koguda infot metsa looduslikkuse kohta. Käesoleva bakalaureusetöö eesmargiks on uurida, kas LiDARi ning fotogramm-meetrilist kaugseirevahendeid kasutades on võimalik tuvastada metsade looduslikkuse seisundit. Töös võrreldi omavahel MA-ALS (Manned Aircraft Airborne Laser Scanning) ja UAV-ALS (Unmanned Aerial Vehicle ALS) mõõdetud andmeid ning lisaks uuriti ka UAV DAP (Digital Aerial Phogrammetry) meetodil mõõdetud andmeid. Mõõtmised teostati 30 eriloodusväärtuslikes puistutes, mis asusid Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonnas. Saadud andmetest koostati punktipilved, millest arvutati välja statistilised kõrgusmeetrikud ning tehti nendega regressioonianalüüse. DAP meetodi andmete töötluse käigus selgus, et tulemust ei ole võimalik saavutada, kuna pildistamise ajal kõikusid puud liiga suures ulatuses ning puude detailne struktuur võimendas piltide ühildamise ebakõla veelgi. Probleemi saaks lahendada, kui teiste autorite eeskujul võtta kasutusse silmapaistvad maapealsed tähised. LiDAR andmetest tuli välja, et UAV-ALS andmetest saab koostada täpsemaid mudeleid kui MA-ALS, mida toetavad ka teiste autorite tööd. LiDAR andmetest on võimalik koostada prognoosimudeleid loodusväärtuse hindamiseks, kuid eri puistute põhiselt tuleb jälgida, milliseid mudeleid kasutada, et andmeid õigesti mõista. Puuliigi ning metsatüübi spetsiifilised mudelid näitavad potentsiaali olla kasulikud, kuid selleks peab neid suurema valimi sees edaspidi analüüsima.
The main cause of the decline in forest biodiversity is the intensive management of forests, resulting in the loss of habitat in forest ecosystems. To prevent this, it is necessary to raise awareness and find ways to gather information about forest naturalness more easily and quickly. The aim of this bachelor's thesis is to investigate whether LiDAR and photogrammetric remote sensing methods can be used to detect the naturalness status of forests. The study compared Manned Aircraft airborne Laser Scanning (MA-ALS) and UAV-based (Unmanned Aerial Vehicle) LiDAR data, and also examined data obtained through UAV digital aerial photogrammetry (DAP). Measurements were carried out in 30 sites of different natural value forests located in Jõgeva, Tartu, and Põlva counties. Point clouds were generated from the collected data, and statistical height metrics were computed and subjected to regression analysis. During the data processing of the DAP method, it was found that achieving accurate results was not possible due to significant variations in tree positions by the wind at the time of imaging, and the detailed tree structure further exacerbated the inconsistency in image alignment. The problem could be addressed by adopting prominent ground-based markers, following the example of other authors. Results from LiDAR data revealed that UAV-based LiDAR scanning can generate more accurate models than MA-ALS, which is supported by the work of other authors as well. It is possible to create predictive models for assessing natural values based on LiDAR data, but it is essential to consider using specific models for different forest types and tree species to correctly interpret the data. These specific models for tree species and forest types show potential usefulness, but further analysis within a larger sample size is needed to explore their application.

Kirjeldus

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval

Märksõnad

bakalaureusetööd, lidar, UAV-ALS, DAP, droon, looduslikkus

Viide

Kollektsioonid