Andmebaasi logo
 

Karjatervise andmete kättesaadavus loomaarstidele ning karjaterviseprogrammide rakendamist piiravad tegurid lihaveiste valdkonnas

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2025

Kättesaadav alates

04.09.2025

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Eesti Maaülikool

Abstrakt

Käesolev lõputöö uurib lihaveisekarjade terviseandmete kättesaadavust veterinaararstidele ning karjaterviseprogrammide rakendamist takistavaid tegureid. Probleemina on välja toodud andmete ebapiisav ja ebajärjepidev kogumine, mis piirab veterinaararstide võimalusi pakkuda tõenduspõhist nõustamist ja toetada tõhusat karjatervise juhtimist. Töö eesmärk oli kirjeldada andmete kättesaadavuse olukorda loomaarstidel, kasutades näitena kolme Eesti lihaveisefarmi karjatervise koondandmestikku. Lisaks oli eesmärgiks selgitada välja peamised takistused karjaterviseprogrammide kasutuselevõtul lihaveisekasvatuses. Uurimistöö metoodikaks oli kirjanduse kvalitatiivne analüüs, mida täiendas kirjeldav statistika kolme farmi andmete põhjal. Andmete analüüs näitas, et 17,2% andmelahtritest olid tühjad või märgistatud „N/A“ (Pole hinnatud – Not assessed), viidates andmete ebapiisavale täidetusele ja võimalikule seire puudulikkusele. Kirjanduse põhjal tuvastati kolm peamist karjaterviseprogrammide rakendamist piiravat faktorit lihaveisekarjades: vähene ja kohati ebaefektiivne kommunikatsioon loomakasvatajate ja veterinaararstide vahel, farmipimedus ehk olukorra tegeliku ulatuse alahindamine ning majanduslikud takistused. Samuti toodi välja, et Eestis puudub lihaveisefarmidele suunatud toetusmeede, mis võiks soodustada karjaterviseprogrammides osalemist. Töö järeldustes rõhutatakse vajadust parandada andmekogumise süsteemide rakendamist, suurendada loomakasvatajate teadlikkust ja motivatsiooni ning tugevdada koostööd veterinaararstide ja loomakasvatajate vahel. Tulemusi saab kasutada alusmaterjalina poliitikate ja praktikate kujundamisel, mis edendavad karjaterviseprogrammide laiemat rakendamist lihaveisekasvatuses.
This thesis examines the availability of beef cattle health data to veterinarians and the factors hindering the implementation of herd health programs. The identified problem is the insufficient and inconsistent collection of data, which limits veterinarians’ ability to provide evidence-based guidance and support effective herd health management. The aim of the study was to describe the situation regarding data availability for veterinarians, using compiled health data from three Estonian beef cattle farms as examples. Additionally, the objective was to identify the main barriers to adopting herd health programs in beef cattle farming. The research methodology included qualitative literature analysis, complemented by descriptive statistics based on data from the three farms. The analysis revealed that 17.2% of data fields were empty or marked as “N/A” (Not Assessed), indicating insufficient data entry and potentially weak monitoring. Based on the literature, three main factors limiting the implementation of herd health programs in beef herds were identified: limited and sometimes ineffective communication between farmers and veterinarians, farm blindness—i.e., underestimation of the actual scope of health issues—and economic constraints. It was also noted that Estonia lacks a support scheme specifically for beef farms that could encourage participation in herd health programs. The conclusions emphasize the need to improve the implementation of data collection systems, increase farmers’ awareness and motivation, and strengthen cooperation between veterinarians and livestock farmers. The results can serve as a basis for developing policies and practices that promote broader adoption of herd health programs in beef cattle farming.

Kirjeldus

Lõputöö Veterinaarmeditsiini õppekaval

Märksõnad

magistritööd, karjatervis, andmed, farmipimedus, toetusmeede

Viide

Kollektsioonid