Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne
Laen...
Kuupäev
2020
Kättesaadav alates
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
Käesolev aruanne võtab kokku 2019. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks:
1.1.
Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi
hinnang 2018. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad
tegurid antud perioodil.
1.2.
Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3-5 aastat) prognoos
(usaldustõenäosusega 95%)
1.3.
Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2020. ja 2021. aastaks.
1.4.
Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike
näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning
vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5.
Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest
Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6.
Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides
(ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt.)
1.7.
Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi
andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil
või hinnanguliselt pikkuse vanuse või kaalu vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja
ja 100 paikse angerja kohta.
1.8.
Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9.
Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust.
1.10.
Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügi regulatsioonide täiendamiseks.
Kirjeldus
Märksõnad
kalad (zool.), kalandus, kalapüük, siseveekalapüük, kalavarud, angerjas, koha, haug, latikas, ahven, järved, uuringud, Eesti, Võrtsjärv