The estimation of stocked and natural European eel (Anguilla anguilla) populations in Estonian waters
Laen...
Kuupäev
2024
Kättesaadav alates
Autorid
Bernotas, Priit
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Estonian University of Life Sciences
Abstrakt
Eels, due to their mysterious life cycle and appearance have long fascinated scientists and fishers alike. In Estonia, similarly to the rest of Europe, eel populations have faced dramatic changes over the last decades, giving researchers a tough task to find out the factors behind these changes.
My thesis focused on different aspects regarding the fisheries and welfare of eel in Estonian coastal and freshwater habitats. We studied a long-time series of commercial landings, scientific surveys, restocking efforts, and environmental variables, to shed light on the dynamics of these mysterious creatures.
One observation from our investigation is the decline in both commercial and recreational landings of eels along the Estonian coast since the 1970s where data was available. This trend is consistent with a broader pattern seen all across Europe. However, with the fall of the Soviet Union at the beginning of the 1990s there was a sudden growth in eel landings on the Estonian coast. This was most probably due to changes in fishing practices, improvement in registering the catches, and growth in fishing effort rather than the recovery of local eel stocks. Since 2008 the landings of small fyke nets in particular dropped sharply with the main reason aside from the declining eel population being reduced effort as well as the diminishing profitability of using such gear. As opposed to small fyke nets, the number of large fyke net licenses remained unchanged. As eels are not specially targeted by large fykes the changes in the eel landings also reflect the decline of eel biomass in the coastal areas.
Restocking is a part of eel management strategies in many European countries, including Estonia. Initially aimed at preserving traditional eel fisheries, most notably in Lake Võrtsjärv, restocking programs have evolved in response to declining stocks and regulatory frameworks. Our research highlights the importance of optimizing restocking efforts, considering factors such as stocking density, water conditions, and prey availability. For example, eels released to waterbodies as glass eels, tend to fare better in lakes with lower stocking densities, mixed water column, and abundant benthic invertebrates. Inland water bodies vary in their suitability for eel restocking, with well-mixed, nutrient-rich lakes offering the most optimal conditions for growth. Environmental factors, such as the prevalence of cyanobacteria, can negatively impact restocked eel populations, highlighting the overall importance of ecosystem health concerning eel management.
While there have been numerous studies on eel migration, the topic is complicated and often raises a lot of questions while providing not so many answers. Restocked eels show the ability to navigate from freshwater habitats to the sea, however, their journey can be far from straightforward. Some individuals have displayed a surprising behavior of returning to their rivers of origin, spending extended periods in freshwater before resuming their migration towards the ocean. While this behavior exposes them to additional risks from predators and fisheries, it once again confirms the complexity of eel migration strategies.
By investigating the Estonian eel populations, our study affirms the need for holistic management approaches that consider the interconnectedness of ecosystems and human activities both locally and internationally. When we understand the processes that influence the dynamics of eel populations, we can work towards the recovery of these mystic and unique creatures.
Tänu oma ainulaadsele ja saladuslikule elutsüklile on angerjad juba pikka aega teadlaste, kalurite, looduskaitsjate ning laiema üldsuse arutelusid täitnud. Nagu mujal Euroopas on ka Eesti angerjapopulatsioonid viimaste aastakümnete jooksul drastiliselt muutunud ning nende muutuste põhjuste väljaselgitamine on teadlaste jaoks olnud keeruline ülesanne Antud doktoritöö keskendub erinevate Eesti angerjapopulatsioone mõjutavate faktorite analüüsimisele nii mage- kui merevee elupaikades. Uuringu raames töötati läbi pikaajalisi kutselise püügi-, taasasustamise- ning keskkonnaandmeid ja viidi läbi erinevaid teadusprojekte, et angerjate müstilist elukäiku Eesti vetes paremini mõista. Me nägime, et sarnaselt ülejäänud Euroopale on nii kutseliste kui harrastajate saagid Eesti rannikumeres olnud pikas languses. Kuigi Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel 1990ndate alguses saagid lühiajaliselt kasvasid, ei olnud selle põhjuseks suurenenud angerjate hulk Eesti rannikul vaid pigem kalapüügimeetodite ja -vahendite paranemine, varasemast täpsem saagi registreerimine ning püügivõimsuse tõus. Alates 2008. aastast hakkasid eelkõige angerjaspetsiifiliste püügivahendite, nagu näiteks rivimõrrad, saagid langema, mille peamiseks põhjuseks vähenevate angerjavarude kõrval oli Eesti Angerjamajanduskavast tulenev püügivõimsuse vähendamine ning ka sellise püügi madal kasumlikkus. Samas võib ka angerjavarude vähenemist märgata analüüsides suuremate mõrdade saagikust, mille püügilubade arv on püsinud oluliselt muutumatuna ning mis ei ole spetsiaalselt angerjapüügiks mõeldud. Nagu mitmel pool Euroopas on ka Eestis üheks oluliseks angerja majandamise vahendiks taasasustamine. Algselt kohaliku püügivaru täiendamise eesmärki täitnud tegevusel on tänu hõbeangerjate väljarändele potentsiaalselt oluline osa ka üle-euroopalise populatsiooni taastootmisel. Meie uuringu tulemused näitavad, et taasasustamise juures on angerjate kasvu ja heaolu silmas pidades üliolulisel kohal asustustihedus, keskkonnatingimused veekogus ning toidu kättesaadavus. Angerjatele sobivad madala asustustihedusega, hästi segunenud ning rohkelt bentilisi suurselgrootuid omavad järved, nagu näiteks Võrtsjärv. Samas peab silmas pidama, et on ka negatiivseid faktoreid, mis sellistes järvedes võivad angerjaid mõjutada. Üheks selliseks on näiteks sinivetikate vohamine ning kõrge suvine veetemperatuur taasasustamise aastal. Angerjate liikumismustrid on üheks keerulisemaks osaks nende elutsüklis. Siiani on näiteks ebaselge, mis tegelikult põhjustab angerjate hõbestumise ning miks võib angerjate rändekäitumine väga erinev olla. Taasasustatud angerjad on võimelised mageveest merre rändama, kuid see ei pruugi olla niivõrd selge nagu sageli arvatakse. Merre rännanud hõbeangerjad võivad oma rände katkestada ning tagasi magevette pöörduda, enne, kui pärast pikemat perioodi uuesti merre laskuvad. See teadmine on oluline, sest need naasnud angerjad võivad seeläbi sattuda näiteks uuesti püügisurve alla või kiskjate ohvriks. Meie uuring näitas, et Eesti angerjapopulatsioonide uurimisel on oluline mõista tervikut, analüüsida erinevaid keskkonna- ja inimmõjusid ning arendada koostööd erinevate huvigruppide vahel nii lokaalselt kui piiriüleselt. Ainult nii on võimalik angerjavarude taastumisele kaasa aidata.
Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences.
Tänu oma ainulaadsele ja saladuslikule elutsüklile on angerjad juba pikka aega teadlaste, kalurite, looduskaitsjate ning laiema üldsuse arutelusid täitnud. Nagu mujal Euroopas on ka Eesti angerjapopulatsioonid viimaste aastakümnete jooksul drastiliselt muutunud ning nende muutuste põhjuste väljaselgitamine on teadlaste jaoks olnud keeruline ülesanne Antud doktoritöö keskendub erinevate Eesti angerjapopulatsioone mõjutavate faktorite analüüsimisele nii mage- kui merevee elupaikades. Uuringu raames töötati läbi pikaajalisi kutselise püügi-, taasasustamise- ning keskkonnaandmeid ja viidi läbi erinevaid teadusprojekte, et angerjate müstilist elukäiku Eesti vetes paremini mõista. Me nägime, et sarnaselt ülejäänud Euroopale on nii kutseliste kui harrastajate saagid Eesti rannikumeres olnud pikas languses. Kuigi Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel 1990ndate alguses saagid lühiajaliselt kasvasid, ei olnud selle põhjuseks suurenenud angerjate hulk Eesti rannikul vaid pigem kalapüügimeetodite ja -vahendite paranemine, varasemast täpsem saagi registreerimine ning püügivõimsuse tõus. Alates 2008. aastast hakkasid eelkõige angerjaspetsiifiliste püügivahendite, nagu näiteks rivimõrrad, saagid langema, mille peamiseks põhjuseks vähenevate angerjavarude kõrval oli Eesti Angerjamajanduskavast tulenev püügivõimsuse vähendamine ning ka sellise püügi madal kasumlikkus. Samas võib ka angerjavarude vähenemist märgata analüüsides suuremate mõrdade saagikust, mille püügilubade arv on püsinud oluliselt muutumatuna ning mis ei ole spetsiaalselt angerjapüügiks mõeldud. Nagu mitmel pool Euroopas on ka Eestis üheks oluliseks angerja majandamise vahendiks taasasustamine. Algselt kohaliku püügivaru täiendamise eesmärki täitnud tegevusel on tänu hõbeangerjate väljarändele potentsiaalselt oluline osa ka üle-euroopalise populatsiooni taastootmisel. Meie uuringu tulemused näitavad, et taasasustamise juures on angerjate kasvu ja heaolu silmas pidades üliolulisel kohal asustustihedus, keskkonnatingimused veekogus ning toidu kättesaadavus. Angerjatele sobivad madala asustustihedusega, hästi segunenud ning rohkelt bentilisi suurselgrootuid omavad järved, nagu näiteks Võrtsjärv. Samas peab silmas pidama, et on ka negatiivseid faktoreid, mis sellistes järvedes võivad angerjaid mõjutada. Üheks selliseks on näiteks sinivetikate vohamine ning kõrge suvine veetemperatuur taasasustamise aastal. Angerjate liikumismustrid on üheks keerulisemaks osaks nende elutsüklis. Siiani on näiteks ebaselge, mis tegelikult põhjustab angerjate hõbestumise ning miks võib angerjate rändekäitumine väga erinev olla. Taasasustatud angerjad on võimelised mageveest merre rändama, kuid see ei pruugi olla niivõrd selge nagu sageli arvatakse. Merre rännanud hõbeangerjad võivad oma rände katkestada ning tagasi magevette pöörduda, enne, kui pärast pikemat perioodi uuesti merre laskuvad. See teadmine on oluline, sest need naasnud angerjad võivad seeläbi sattuda näiteks uuesti püügisurve alla või kiskjate ohvriks. Meie uuring näitas, et Eesti angerjapopulatsioonide uurimisel on oluline mõista tervikut, analüüsida erinevaid keskkonna- ja inimmõjusid ning arendada koostööd erinevate huvigruppide vahel nii lokaalselt kui piiriüleselt. Ainult nii on võimalik angerjavarude taastumisele kaasa aidata.
Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences.
Kirjeldus
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Applied Biology.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks rakendusbioloogia erialal.
Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks rakendusbioloogia erialal.
Märksõnad
dissertations, Green University (thesis is related to EMÜ Green University iniciative’s aims), eel, populations (biology), population parameters, Estonia