Epidemiology of Mycoplasma bovis intramammary infection in dairy herds
Laen...
KuupƤev
2020
KƤttesaadav alates
Autorid
Timonen, Anri Aino Elisa
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Kƶite pealkiri
Kirjastaja
Eesti MaaĆ¼likool
Abstrakt
The aim of the thesis was to identify the within-herd prevalence of M. bovis IMI in Estonian dairy herds and analyse the associations between M. bovis IMI and cow milk yield and milk quality. In addition, the aim was to evaluate the elimination of M. bovis IMI from infected udder quarters during the dry period and to compare the M. bovis strains isolated from clinical mastitis and calf respiratory samples.
Cow composite milk samples (CMS) were collected from all lactating cows from one dairy herd in November 2014 (Study I). The within-herd prevalence of M. bovis IMI was 17.2%. The daily milk yield of M. bovis positive dairy cows was on average 3.0 kg lower and somatic cell count 0.8 units higher compared to M. bovis negative dairy cows. Milk fat percent was on average 0.05 units and urea content 15.6 mg/dl lower in M. bovis positive dairy cows.
In Study II, all lactating dairy cow CMS were collected thrice during regular milk-testings from four herds. Colostrum samples were collected from all calving cows and udder quarter milk samples from all clinical mastitis cases. Respiratory tract swab samples were collected from calves with respiratory disease. The within-herd prevalence of M. bovis varied in four study herds between 0.4% and 12.3% during the study. The prevalence of M. bovis in cow colostrum (range 1.7% - 4.7%) and clinical mastitis cases (range 3.7% - 11.0%) was low. M. bovis strains isolated from clinical mastitis cases and calf respiratory samples clustered within herds.
In Study III, the presence of M. bovis DNA was analysed on cow udder quarter level at dry-off and at the first milking post-partum for all dairy cows between November 2014 and May 2015 in one dairy herd. The elimination rate for M. bovis during dry period was 86.7%. There was no association between the presence of M. bovis and local inflammatory response measured via haptoglobin at dry off or post-partum.
M. bovis IMI has negative impact on cow udder health and milk yield and should be effectively controlled in dairy operations.
VƤitekirja eesmƤrk oli hinnata Mycoplasma (M.) bovisāe pƵhjustatud udaranakkuse karjasisest levimust, nakkuse mƵju lehma piimatoodangule ja koostisele, bakteri esinemist veiste udaraveerandites kinnijƤtmisel ja pƤrast poegimist, ning vƵrrelda vasikate hingamiselunditest ja kliinilise mastiidi proovidest isoleeritud patogeeni tĆ¼vesid. M. bovisāe udaranakkuse karjasisese levimuse hindamiseks koguti Eestis Ć¼he piimaveisekarja lehmadelt Ć¼ldpiimaproovid. PCR-i analĆ¼Ć¼si tulemustest selgus, et uurimisaluses karjas oli M. bovisāe karjasisene levimus 17,2%. M. bovisāega nakatunud lehmade pƤeva piimatoodang oli keskmiselt 3 kg vƵrra vƤiksem, somaatiliste rakkude arv piimas logaritmitud skaalal 0,8 Ć¼hikut kƵrgem ning piima rasvasisaldus 0,05 Ć¼hikut ja karbamiidisisaldus 15,6 mg/dl vƤiksem vƵrreldes tervete lehmadega. M. bovisāe udaranakkuse karjasisese levimuse muutust ajas uuriti neljas piimaveisekarjas, kus Ć¼ldpiimaproovid koguti kolmel korral. Samuti koguti kƵigilt katseperioodi jooksul poeginud lehmadelt piimaproovid esimese poegimisjƤrgse lĆ¼psi kƤigus ning kliinilise mastiidi korral. Hingamisteede haiguse korral vƵeti vasikatelt tampooniproovid. M. bovisāe karjasisene levimus varieerus karjade lƵikes 0,4ā12,3% vahel. M. bovisāe levimus lehmade ternespiimas ja kliinilise mastiidi proovides oli kƵikides karjades vƤike (vahemik vastavalt 1,7ā4,7% ja 3,7ā11,0%). Vasikate hingamiselunditest ja kliinilise mastiidi proovidest isoleeritud M. bovisāe genotĆ¼Ć¼bid olid karjasiseselt sarnased. M. bovis`e pƵhjustatud udaranakkuse esinemist lehmadel kinnijƤtmisel ja pƤrast poegimist ning udarakoes tekkinud paikset pƵletikureaktsiooni hinnati Ć¼hes Eesti piimaveisekarjas. Lehmadelt koguti kinnijƤƤmisel ja esimesel poegimisjƤrgsel pƤeval udaraveerandi piimaproovid. Suurem osa udaraveeranditest (86,7%), mis olid kinnijƤtmisel M. bovisāe suhtes positiivsed, osutusid pƤrast poegimist selle patogeeni suhtes negatiivseks. M. bovisāe udaranakkus ei mƵjutanud oluliselt piima haptoglobiini, kui udarapƵletiku indikaatori, sisaldust. M. bovisāe udaranakkusel on negatiivne mƵju lehma udaratervisele ja piimatoodangule, mistƵttu tuleb nakkust karjades efektiivselt tƵrjuda.
VƤitekirja eesmƤrk oli hinnata Mycoplasma (M.) bovisāe pƵhjustatud udaranakkuse karjasisest levimust, nakkuse mƵju lehma piimatoodangule ja koostisele, bakteri esinemist veiste udaraveerandites kinnijƤtmisel ja pƤrast poegimist, ning vƵrrelda vasikate hingamiselunditest ja kliinilise mastiidi proovidest isoleeritud patogeeni tĆ¼vesid. M. bovisāe udaranakkuse karjasisese levimuse hindamiseks koguti Eestis Ć¼he piimaveisekarja lehmadelt Ć¼ldpiimaproovid. PCR-i analĆ¼Ć¼si tulemustest selgus, et uurimisaluses karjas oli M. bovisāe karjasisene levimus 17,2%. M. bovisāega nakatunud lehmade pƤeva piimatoodang oli keskmiselt 3 kg vƵrra vƤiksem, somaatiliste rakkude arv piimas logaritmitud skaalal 0,8 Ć¼hikut kƵrgem ning piima rasvasisaldus 0,05 Ć¼hikut ja karbamiidisisaldus 15,6 mg/dl vƤiksem vƵrreldes tervete lehmadega. M. bovisāe udaranakkuse karjasisese levimuse muutust ajas uuriti neljas piimaveisekarjas, kus Ć¼ldpiimaproovid koguti kolmel korral. Samuti koguti kƵigilt katseperioodi jooksul poeginud lehmadelt piimaproovid esimese poegimisjƤrgse lĆ¼psi kƤigus ning kliinilise mastiidi korral. Hingamisteede haiguse korral vƵeti vasikatelt tampooniproovid. M. bovisāe karjasisene levimus varieerus karjade lƵikes 0,4ā12,3% vahel. M. bovisāe levimus lehmade ternespiimas ja kliinilise mastiidi proovides oli kƵikides karjades vƤike (vahemik vastavalt 1,7ā4,7% ja 3,7ā11,0%). Vasikate hingamiselunditest ja kliinilise mastiidi proovidest isoleeritud M. bovisāe genotĆ¼Ć¼bid olid karjasiseselt sarnased. M. bovis`e pƵhjustatud udaranakkuse esinemist lehmadel kinnijƤtmisel ja pƤrast poegimist ning udarakoes tekkinud paikset pƵletikureaktsiooni hinnati Ć¼hes Eesti piimaveisekarjas. Lehmadelt koguti kinnijƤƤmisel ja esimesel poegimisjƤrgsel pƤeval udaraveerandi piimaproovid. Suurem osa udaraveeranditest (86,7%), mis olid kinnijƤtmisel M. bovisāe suhtes positiivsed, osutusid pƤrast poegimist selle patogeeni suhtes negatiivseks. M. bovisāe udaranakkus ei mƵjutanud oluliselt piima haptoglobiini, kui udarapƵletiku indikaatori, sisaldust. M. bovisāe udaranakkusel on negatiivne mƵju lehma udaratervisele ja piimatoodangule, mistƵttu tuleb nakkust karjades efektiivselt tƵrjuda.
Kirjeldus
A Thesis
for applying for the degree of Doctor of Philosophy
in Veterinary Science.
MƤrksƵnad
dissertations, dissertatsioonid, veis, veiste haigused, udarahaigused, piimakari, dairy cattle, udder diseases, cattle diseases, bovine