Andmebaasi logo
 

Abiks väikekäitlejale. 2 osa. Piim ja piima töötlemine

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2012

Kättesaadav alates

Autorid

Põllumajandusministeerium

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Põllumajandusministeerium

Abstrakt

Töögrupp: Sirje Pajumägi, Katrin Laikoja, Andres Elias, Lembit Lepasalu, Vilma Tatar, Annemari Polikarpus, Hannes Mootse, Anna Pisponen, Väino Poikalainen (Eesti Maaülikool); Kaili Sillamaa, Eve Ader (Põllumajandusministeerium); Airi Vetemaa (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus); Riina Tõlgo (Tartumaa Veterinaarkeskus)
Kuigi piimatoodete valmistamine Eestis on koondunud eelkõige suurtesse piimatööstustesse, on ka väikekäitlejatel võimalik neid valmistada. Väikekäitlejate toodete nõudluse põhiliseks eelduseks on toidu tooteahela hea läbipaistvus. Tarbijale peab olema üheselt selge, kust pärineb toore ning kuidas seda toodetakse ja töödeldakse. Eelistatult võiks seejuures kasutada oma või kohaliku tooret. Samuti on vaja tagada toodete ohutus ja tervislikkus. Toodete valmistamisel võiks aga eelistada traditsioonilist tootmistehnoloogiat, millega siiski kaasnevad nii innovaatilisus kui ka välismaised kogemused. Tooteahela läbipaistvuse ja toiduohutuse tagavad toidukäitlejad. Toidukäitlemist reguleerivad erinevad õigusaktid. Riikliku järelevalvet toiduohutuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet. Väikekäitlejatel tasuks kehtestada ka omapoolsed täiendavad reeglid ja rõhutada avatust tarbijate suunas. Häid võimalusi selleks pakub internet, kus saab kodulehe kaudu tutvustada väikekäitlejat ja tema tooteid ning näidata tooteahela lülide toimimist veebikaamerate vahendusel. Oluline oleks ühtsete, teatud piirkonnale sobilike brändide juurutamine, mis seostuksid kohaliku kultuuri, loodust säästva ja jäätmevaba tootmise, mahetemaatika, loomade heaoluga jms. Paljud tarbijad seostavad kohaliku toorme kasutamist eelkõige just väikekäitlemisega. Samuti on loomulik, et väikekäitlejad valmistavad oma tooteid mahetoormest. Kuna mahepiima tootmist doteerib ka riik, siis on mahepiimast toodete valmistamine igati ühiskonnale kasulik tegevus. Lisaks on toiduainete väiketootmisel otsene positiivne mõju maapiirkondade arengule. Selle kaudu vähendatakse töötust, edendatakse turismi ja takistatakse ääremaastumist. Vastavate kanalite olemasolu korral on võimalik teatud tootegruppe ka välismaale turustada ja parandada selle läbi Eesti kuvandit ja väliskaubandusbilanssi. Seetõttu tasuks väiketootjatel mõelda ka omavahelisele koopereerumisele ning vastavate väiketööstuste loomisele, kus oleks võimalik ühiste jõududega valmistada piirkonnale omaseid erinevaid toiduaineid: piima-, liha-, taimseid jm tooteid ning neid ühise kaubamärgi all ka turustada (joonis 1). Infomaterjal püüab omalt poolt niisugustele arengutele kaasa aidata piimatoodete valmistamiseks vajaliku oskusteabe pakkumisega. Kõikide piimatoodete valmistamise tehnoloogiate üksikasjalikuks käsitlemiseks jääb antud materjal väheseks, kuid loodetavasti on pakutu küllaldane selleks, et teha esmased valikud ja alustada konkreetseid tegevusi. Isegi esmapilgul keerukana tunduvaid piimatooteid (sh juustu) on võimalik valmistada suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes. Aga see nõuab pühendumist ja kindlasti täiendavat eneseharimist erialase kirjanduse ning kursustel osalemise kaudu. Mõlemal juhul saab teile abiks olla Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond koos Eesti toiduainete tehnoloogia seltsiga, kes on koostanud käesoleva abimaterjali. Lisaks pakuvad piimatehnoloogiaalast õpet ning koolitusi Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning riiklikud koolitajad.

Kirjeldus

Täistekst

Märksõnad

piimandus, piim, toiduainete töötlemine, piimatööstus, nõuanded, väiketootmine

Viide

Kollektsioonid